KUU FAASID
Varju tekkimisega on selgitatav ka Kuu kuju muutumine taevas ehk kuu faasid.
Kuna Kuu on valgust mitte läbi laskev keha, siis tekib tema taha vari. Sõltuvalt Kuu asukohast Maa ja Päikese suhtes, võib ta ise suuremal või vähemal määral oma varju sisse jääda ning nii polegi Maalt vaadeldav mitte terve Kuu, vaid ainult osa sellest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Algebralised murrud
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Õpime tähti. D-täht
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Õpime tähti. Õ-täht
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
xy-koordinaatsüsteem
Liitmine 10 piires
Aatomid ja molekulid
Õpime tähti. T-täht
Ühte täistsükli pikkus kahe samasuguse faasi vahel on 29,5 Maa-ööpäeva.
Kuu faasid jagunevad – noorkuu (kui kuu Maa poole pööratud külg jääb tervenisti varjupiirkonda), täiskuu (kui kuu Maa poole pööratud külg on tervenisti valgustatud) ning kasvav kuu (esimene veerand) – on periood noorkuust täiskuuni ning kahanev kuu ehk vana kuu (viimane veerand) – on ajavahemik täiskuust noor¬kuuni.
Kuidas saada aru, kas tegu on kasvava (noore) või kahaneva (vana) kuuga. Siin tuleb appi vene keele oskus.
Kasvav (noor) kuu
Kahanev (vana) kuu
Nagu juures olevatelt piltidelt näha moodustab kasvav Kuu otsekui slaavi tähestiku „r“ tähe (P) pauna – kasvav on aga vene keeles „растущий“, kahanev – vana kuu aga slaavi tähestiku „s“ tähte (C) – vana on vene keeles „старый“.
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
