Loodusvööndite paiknemise seaduspärasused
Kuidas paiknevad loodusvööndid?
Maakera katavad erinevate tingimustega elukeskkonnad ehk loodusvööndid. Loodusvööndit iseloomustab kliima, taimkate ja loomastik. Loodusvööndite leviku määrab soojuse ja niiskuse jaotumine maakeral. Eristatakse nii põhi- kui vahevööndeid. Parasvöötme metsavööndi pindala on väga suur, selles eritatakse okas-, sega- ja lehtmetsa. Karmi kliimaga igilume ja liustike alade elustik on väga vaene, taimi ja loomi on vähe. Loodusvööndid ei paikne korrapäraste lääne-idasuunaliste vöödena, vaid kalduvad põhja või lõuna poole, sest maakera pind pole tasane. Samuti uhuvad mandrite rannikuid soojad või külmad hoovused, mis mõjutavad loodusvööndeid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Harjuta eesti keelt A2-B1
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Kirjeldav statistika
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpime tähti. E-täht
xy-koordinaatsüsteem
Õpime tähti. M-täht
Ekvaatorilt pooluste suunas liikudes eristatakse järgmisi põhiloodusvööndeid: ekvatoriaalne vihmamets, savann, kõrb, vahemereline põõsastik ja mets, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ja jäävöönd. Suurtes mäestikes ja kõrgetes mägedes tekib kõrgusvööndilisus. See sarnaneb laiusvöönditega ja muutub samas järjekorras jalamilt tipu suunas nagu loodusvööndite järjekord ekvaatorilt poolse suunas.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

