Loodusvööndite paiknemise seaduspärasused
Kuidas paiknevad loodusvööndid?
Maakera katavad erinevate tingimustega elukeskkonnad ehk loodusvööndid. Loodusvööndit iseloomustab kliima, taimkate ja loomastik. Loodusvööndite leviku määrab soojuse ja niiskuse jaotumine maakeral. Eristatakse nii põhi- kui vahevööndeid. Parasvöötme metsavööndi pindala on väga suur, selles eritatakse okas-, sega- ja lehtmetsa. Karmi kliimaga igilume ja liustike alade elustik on väga vaene, taimi ja loomi on vähe. Loodusvööndid ei paikne korrapäraste lääne-idasuunaliste vöödena, vaid kalduvad põhja või lõuna poole, sest maakera pind pole tasane. Samuti uhuvad mandrite rannikuid soojad või külmad hoovused, mis mõjutavad loodusvööndeid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
xy-koordinaatsüsteem
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Õpime tähti. Ä-täht.
Funktsioonide graafikud
Protsendid põhikooli matemaatikas
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Algebralised murrud
Растворы
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Hariliku murru kordamine
8. klassi matemaatika teooriavideod
Атомы и молекулы
Ekvaatorilt pooluste suunas liikudes eristatakse järgmisi põhiloodusvööndeid: ekvatoriaalne vihmamets, savann, kõrb, vahemereline põõsastik ja mets, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ja jäävöönd. Suurtes mäestikes ja kõrgetes mägedes tekib kõrgusvööndilisus. See sarnaneb laiusvöönditega ja muutub samas järjekorras jalamilt tipu suunas nagu loodusvööndite järjekord ekvaatorilt poolse suunas.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!