Vahemereline põõsastik ja mets
VAHEMERELISED METSAD
Seal kus valitseb kuiv ja kuum suvi ning jahe ja vihmane talv, levivad igihaljad torkivad põõsastikud, tammemetsad. Neid võib kohata Vahemere ümbruses, 30. ja 40. laiuskraadidel Austraalias, Ameerikas.
Taimestik on väikese pindalaga ja killustunud, siin esineb palju haruldasi liike. Igihaljastest taimedest kasvavad siin salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad palju eeterlikke õlisid. Kunagi olid siin looduslikud metsad, mis hävisid tulekahjude, karjakasvatuse tõttu. Vana-Kreekas kasvasid tamme-, piinia- , seedri- ja oliivipuu metsad. Igihaljad torkavad põõsad levivad tänu kitsede karjatamisele, kui karjatamine lõpetada, siis taastuksid hõredad tammemetsad. Ameerikas levivad Tšiili keskosas palmid ja kaktused, neid on 1500 ainult sellele piirkonnale iseloomulikku liiki. Aafrikas Kaplinna ümbruses on endeemsete liikide rohkus veelgi suurem, üle 6000. Tuntuimad neist on toataimed prootead: Protea.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
8. klassi matemaatika teooriavideod
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Algebralised murrud
Peastarvutamine eelkoolile
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Kirjalik lahutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Vahemere vööndist on pärit väga vanad kultuurtaimed: nisu, oder, lina, porgand, kapsas. Praegu kasvatatakse Vahemere ääres oliive, viina- ja viigimarju.
Inimeste elu vahemerelises loodusvööndis on väga mõnus, siin paikneb üks maailma tihedama asustusega alasid. Siin tekkisid ja arenesid maailma ajaloost tuntud võimsad riigid: Egiptus, Rooma, Kreeka, Kartaago. Aastatuhandeid on inimesed seda maastikku kujundanud ning kooslused on poollooduslikud. Kitsed piiravad eriti puittaimede kasvu ning valitsevaks on mäekülgedel laiuv torkvõsa. Erosiooni vältimiseks on hakatud istutama nõlvadele puid. Orgudes kasvatatakse oliivipuid ja viinamarju, samuti tsitruselisi. Teravilja on raske kasvatada suvise põua tõttu, kastmisevee saamiseks puuduvad head võimalused, jõed on vähese veega.
Suvine päikesepaiste ja soe vesi on meelitanud Vahemere äärde palju puhkajaid. Kohalikud elanikud töötavad turismiäris ja tegelevad puhkemajandusega. Mere äärde on ehitatud palju hotelle ja kuurorte, mis on muutnud rannikute maastikku, nt Cosa del Sol
Pildid vahemerelise ala liikidest: