Molekulaarjõud
Kui molekulid satuvad teineteisele piisavalt lähedale, hakkavad nende vahel mõjuma tõmbejõud. Tõmbejõudude tekkepõhjuseks on molekulide polaarsus – elektrilaengute ebaühtlane jaotumine molekulis.
Ehkki aatomid ja molekulid on tervikuna elektrilaenguta, on molekulides (ja aatomites) piirkondi, kus on ülekaalus elektronide negatiivne laeng, seetõttu peavad olema molekulides ka piirkonnad, kus on ülekaalus positiivne laeng.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. N-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. Ä-täht.
Protsendid põhikooli matemaatikas
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. A-täht
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Väike protsendiamps
Harjuta eesti keelt A2-B1
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Ioonid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Ilmekaim näide on veemolekul (joonisel) – kus hapnikuaatom (ioon) kannab endas negatiivset laengut, vesinikuaatomid (ioonid) aga positiivset.
Loomulikult hakkavad teineteise lähedusse sattunud erinimelised laengud tõmbuma, samanimelised aga tõukuvad – veemolekulide vahel moodustuvad vesiniksidemed. Taoliste sidemete olemasolu ongi vee eriliste keemiliste ja füüsikaliste omaduste põhjustajaks. Vesiniksidemed tekivad ka vesiniku ühendites koos lämmastiku (-NH) ja fluoriga (-FH).
Molekulide vahel mõjuvaid jõudusid nimetatakse ka nende avastaja Johannes Diderik van der Waals’i auks van der Waals’i jõududeks.
Vahemaad, millest suuremate kauguste korral molekulaarseid jõudusid ei teki – van der Waals’i jõudude mõjuraadius – on erinevate molekulide jaoks erinev, kuid jääb tavapäraselt suurusjärku sadakond pikomeetrit (1pm=10-12m)
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!