NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Kell ja kellaaeg
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Protsendi rakendused igapäevaelus
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. L-täht
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!