NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Hariliku murru kordamine
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Väike algebraamps
Õpime tähti. A-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Знакомство с химией
Minu keel, minu maailm. Mina ja teised
Funktsioonid ja nende graafikud
Tutvus keemiaga
Kell ja kellaaeg
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Õpime tähti. U-täht
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!