NOODIPIKKUSED
Noodipikkust, ehk noodivältust määratakse löökides.
Vältusmärgid on erineva kujuga noodid, mida nimetatakse põhivältusteks:
- tervenoot on seest tühja noodipeaga ja ilma noodivarreta,
- poolnoot on seest tühja noodipeaga ja noodivarrega,
- veerandnoot on seest täis e musta noodipeaga ja noodivarrega,
- kaheksandiknoot (1/8) on musta noodipeaga, noodivarrega ning noodilipuga,
- kuueteistkümnendik (1/16) noot on sarnane kaheksandiknoodile, kuid kahe noodilipuga.
Need vältused ei tähista nootide absoluutset pikkust vaid nende omavahelisi suhteid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
8. klassi matemaatika teooriavideod
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Algebralised murrud
Peastarvutamine eelkoolile
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Kirjalik lahutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Kõik vältuslikult järjestatud põhivältused on oma naabrist kaks korda lühemad või pikemad, e naabrite suhe teineteisesse on 2:1. See tähendab, et tervenoot jaguneb kaheks poolnoodiks, poolnoot omakorda kaheks veerandnoodiks, veerandnoot aga kaheks 8-ndik noodiks jne.
Lühikesed põhivältused ühendatakse sidejoon(te)ga kokku ja seda nimetatakse grupeerimiseks. 8-ndik noote grupeeritakse ühe sidejoonega, 16-ndik noote aga kahe sidejoonega. St vältuste grupeerimiseks vajalike sidejoonte arv võrdub vastavate vältuse noodilippude arvuga.