Varaagraarne tootmisviis – korilus (praegu ~10 milj. inimest Aasias ja Aafrikas elab nii) oli 10 000 aastat tagasi eluviisiks. Sellele järgnes loomade kodustamine (kits, lammas), põlluharimise algus (rändkarjakasvatus, alepõllundus). Varaagraarne tootmisviisiga tegeleb praegu ~300 milj. inimest Aafrikas ja Okeaanias. Maa kuulub kogukonnale, ei osale maailmamajanduses (toimib elatusmajandus).

Hilisagraarne tootmisviis: taime- ja loomakasvatuse ühendamisel tekivad segatalud.

(Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud). Tootmise ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt. Maa kuulub riigile või mõisatele. Põhitootjaks on talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) mõisnikult.

Agraarreformidega muudetakse omandit – maa jaotatakse talupoegadele; mõisad muutuvad suurtaludeks

Industriaalne tootmisviis seostub mehhaniseerimise ja turumajandusega

•  Segatalu – industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades.

Loe lisaks: Family farm

•  Spetsialiseeritud suurtalu – moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.

Kanakasvatus

Lambakasvatus

Suurtalu

•  Ekstensiivne teraviljatalu – Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte – omanik viibib kohal ainult 2x aastas (külvamine ja koristamine). Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis.

Teraviljatalu

Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; looduskaunis kohas) on tihti hobitalud ja mõeldud ka turistidele puhkamiseks, maaelu tunnetamiseks.

Postindustriaalne tootmisviis, so tootmisharusisene spetsialiseerumine. Agrotööstuskompleks moodustatakse taludevahelise koostöö korraldamiseks ja toodangu valmistamiseks, et vähendada transpordikulusid ja tooraine kadusid.

Lepingufarmerlus, töötajad on kõrge kvalifikatsiooniga ja pole farmi omanikud. Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase (automatiseeritud jootmine, lüpsmine jne).

•  Loomavabrik ehk suurfarm– kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil – söögi andmine, jootmine, lüpsmine jne.

Lüpsikarusell

Levinud Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.

Näide Euroopast: Hollandis planeeritakse 1 km pikkune 400 m laiune ja 6-korrusega hoone, kus hakkavad elama 300 000 siga, 250 000 munakana ja miljon tõukana. Selle hoone keldris kasvatatakse šampinjone, lõhet ja forelli. Eesmärgiks liha saada.

Ökoloogiline ehk mahepõllundus on võimalus vähendada keskkonnale kahjulikku mõju, sest kasutatakse ainult orgaanilisi väetisi ja ei kasutata mittelooduslikke lisaaineid toodangu valmistamisel.

Rantšo – väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad, et nad sööks karjamaad ühtlaselt. Suured kulutused tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas ning Lõuna-Aafrikas.

Istandus – suur taimekasvatusmajand ekvaatori ümbruses, mis toodab saadusi müügiks ning tegeleb nende esmase töötlemisega. Vajab palju odavat tööjõudu. Nt. kohv, suhkruroog, banaanid, tee, mida kasvatatakse monokultuuridena.

Teepuu istandus

Levinud enamasti arengumaades (Sri Lanka, Malaisia, Filipiinid). Loe lisaks: Istandus