Pööriselektriväli. Elektromotoorjõud
Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat. Laengute poolt tekitatava välja jõujooned algavad positiivsel laengul ning lõppevad negatiivsel. Elektromagnetilise induktsiooni elektriväli erineb laengute poolt tekitatud elektriväljast selle poolest, et tema jõujooned on kinnised kõverad – sellist välja nimetatakse pööriselektriväljaks
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kell ja kellaaeg
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Protsendi rakendused igapäevaelus
Lahutamine 20 piires
Minu keel, minu maailm. Mina ja teised
Numbrilised seosed
Funktsioonide graafikud
Jäätmed pole kõigest prügi
8. klassi matemaatika teooriavideod
Häälikute pikkused
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpime tähti. N-täht
Kuna indutseeritud elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu see tähendab pole eelistatud punkte, ei saa me kõnelda pööriselektrivälja potentsiaalide vahest (pingest), vaid rääkida tuleks hoopis elektromotoorjõust.
Kui pinge iseloomustab tööd, mida teevad laengu ümberpaigutamiseks elektrivälja kulonilised jõud, siis elektromotoorjõud on suurus, mis iseloomustab mitteelektriliste ehk kõrvaljõudude jõudude poolt laengu ümber paigutamisel tehtavat tööd.
kus ε – elektromotoorjõud, Akj – kõrvaljõudude poolt tehtav töö ning q – ümber paigutatud laengu suurus.
Elektromotoorjõudu mõõdetakse pingega samades ühikutes – voltides (1V)
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
