Pööriselektriväli. Elektromotoorjõud
Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat. Laengute poolt tekitatava välja jõujooned algavad positiivsel laengul ning lõppevad negatiivsel. Elektromagnetilise induktsiooni elektriväli erineb laengute poolt tekitatud elektriväljast selle poolest, et tema jõujooned on kinnised kõverad – sellist välja nimetatakse pööriselektriväljaks
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1
xy-koordinaatsüsteem
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Õpime tähti. Z- ja Ž-täht
ÕPIME ÕPPIMA! Tähelepanu ja keskendumine
Ruutvõrrand
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Знакомство с химией
Õpime tähti. I-täht
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Liitmine 10 piires
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Kuna indutseeritud elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu see tähendab pole eelistatud punkte, ei saa me kõnelda pööriselektrivälja potentsiaalide vahest (pingest), vaid rääkida tuleks hoopis elektromotoorjõust.
Kui pinge iseloomustab tööd, mida teevad laengu ümberpaigutamiseks elektrivälja kulonilised jõud, siis elektromotoorjõud on suurus, mis iseloomustab mitteelektriliste ehk kõrvaljõudude jõudude poolt laengu ümber paigutamisel tehtavat tööd.
kus ε – elektromotoorjõud, Akj – kõrvaljõudude poolt tehtav töö ning q – ümber paigutatud laengu suurus.
Elektromotoorjõudu mõõdetakse pingega samades ühikutes – voltides (1V)
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
