Stabiliseeriv valik
Stabiliseeriva valiku korral liigid säilivad, kohastumused (Kohastumus on eluri anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi) süvenevad.
Kindlasti säilivad stabiliseeriva valiku korral eluolulised protsessid (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jms), kuna põhilises osas on keskkond muutumatu.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Kell ja kellaaeg
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Tundetarkus lastele. KURBUS
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Õpime tähti. U-täht
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpime tähti. T-täht
Õpime tähti. S-täht
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Kirjalik liitmine
Tundetarkus lastele. HIRM
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Stabiliseeriva valiku korral kaovad ajapikku äärmuslike tunnustega liigid. Järgnevatel joonistel on näidistunnusena kasutatud liblika tiivavärvust. Päranduvad tunnused ei pruugi aga fenotüübis avalduda. Näiteks täiskasvanud inimesel piimasuhkru seedimist võimaldav ensüüm laktaas on tekkinud umbes 10 tuhande aasta eest, ent kõik inimesed ei talu tänapäevalgi laktoosi.
Stabiliseeriva valiku heaks näiteks on senini säilinud «elusad fossiilid» nagu hõlmikpuu, latimeeria, odasaba, puukujulised sõnajalad, krokodillilised.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
