TÄHESTIK. АЛФАВИТ.
Vene keele tähestik
Vene tähestikus on 33 tähte: 10 täishäälikut (а, о, э, у, ы, и, е, ё, ю, я), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (ь, ъ).
Osa tähti langeb kirjapildilt kokku ladina tähestikuga, kuid ei märgi alati sama häälikut:
TÄHT ja HÄÄLIK langevad kokku
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kell ja kellaaeg
Algebralised murrud
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Segame värve!
Ioonid
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
MEISTERDA! Papist kevadlill
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Õpime tähti. G-täht
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Hariliku murru kordamine
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
KIRJATÄHED LANGEVAD KOKKU, HÄÄLIKUD ERINEVAD
Ülejäänud tähed on olemas vaid vene kirjas ja kirillitsas.
А, /a/
Б, /b/
В, /v/
Г, /g/
Д, /d/
Е, /je/
Ё, /jo/
Ж, /ž/
З, /z/
И, /i/
Й, /j/
К, /k/
Л, /l/
М, /m/
Н, /n/
О, /o/
П, /p/
Р, /r/
С, /s/
Т, /t/
У, /u/
Ф, /f/
Х, /h/
Ц, /ts/
Ч, /tš/
Ш, /š/
Щ, /štš/
Ъ, –
Ы, /õ/
Ь, –
Э, /e/
Ю, /ju/
Я, /ja/
Laul vene tähestikust
https://www.youtube.com/watch?v=xZhJKHUAEyw
RÕHK EESTI JA VENE KEELES
- Rõhk eesti ja vene keeles on dünaamiline. Eesti sõnadel on kaks rõhku: pearõhk ja kaasrõhk. Pearõhk asetseb sõna esimesel silbil – TÜdruk, HObune, MUUeum jne.
Kaasrõhk on tavaliselt paarituarvulistel silpidel – 3., 5. jne silbil – hobuSEle,
joonistusPAber jne. ERANDID: vahel on kaasrõhk ka paarisarvulistel silpidel ja teatavatel sufiksitel.
- VENE keeles on sõnal ÜKS rõhk ja seepärast hääldatakse rõhutute silpide täishäälikud tihti ebaselgelt.
- Vene keeles võib rõhk asetseda igasugusel silbil: esimesel – зеркалоб, teisel – собака, kolmandal – облака, neljandal, viiendal jne.
- Vene keeles võib rõhu asendist oleneda sõna tähendus: муКА – мУка (jahu – piin), зАмок – заМОК (loss, palee – lukk), Уже – ужЕ (kitsam – juba), мОю – моЮ (pesen – minu), потОм – пОтом (pärast – higiga).
- Vene keeles on mõnel omadussõnal, nimisõnal, tegusõnal ja arvsõnal rõhk vahelduv, liikudes teatavates vormides ühelt silbilt teisele: гОрод – городА (linn – linnad), ногА – нОги (jalg – jalad), рукА – рУки (käsi – käed), окнО – Окна (aken – aknad), хОдит – ходИть (käib – käima), сОрок – сорокА (nelikümmend – neljakümne), Умный – умЁн (tark – on tark).
Vene keele õppijal tuleb iga sõna ja selle muutevormide puhul meeles pidada, millisel silbil rõhk asetseb.
Punktide 4 ja 5 nähtused on eesti keeles haruldased, kui need esinevad, siis mõne üksiku rahvusvahelise sõna puhul – trAktorist – traktorIst (Ma räägin (millest?) traktorist. – Kes sina oled? Mina olen traktorist.)
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!