Tähesüsteemid ehk galaktikad
Linnutee – meie Galaktika
Lisaks planeetidele (mis muutsid päev-päevalt oma asukohta) ja kinnistähtedele (mille asukoht ei muutunud), on öötaevas näha ka valkjat „udu“, mida Eestis on ikka kutsutud Linnuteeks, sest ta on peaaegu põhja-lõuna suunaline.
Teistes keeltes nimetatakse teda enamasti „piimateeks“: Γαλακτικωσ (loe: galaktikos, kreeka k); Milky Way (inglise k); Milchstraße (saksa k); Млечный путь (vene k)
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Знакомство с химией
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Tundetarkus lastele. VIHA
8. klassi matemaatika teooriavideod
Õpime tähti. S-täht
Õpime tähti. E-täht
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Tutvus keemiaga
Hariliku murru kordamine
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Peale teleskoopide leiutamist avastati, et see „udu“ koosneb miljonitest silmale nähtamatutest tähtedest. Kreeka keele eeskujul said paljudest tähtedest koosnevad tähesüsteemid nime galaktika. Meie koduks olevat tähesüsteemi nimetatakse Linnuteega paralleelselt ka Galaktikaks.
Linnutees asuvaid tähti uurides on jõutud järeldusele, et:
- Linnutee on kettakujuline, läbimõõduga 100 000 ly, ketta paksus 1 000 ly
 - Linnutees on vähemalt 200 … 400 miljardit tähte
 - Linnutee tähtede tihedus on piirkonniti väga erinev:
- tsentris kuni 1000 pc-3 (tähte kuupparsekis)
 - Päikese läheduses 0,1 pc-3
 - äärele lähemal veelgi väiksem
 
 - Linnutee mass on ca 0,2 triljonit Päikese massi
 - Linnutee vanus on ca 13 miljardit aastat
 - Linnutee tiirleb ümber oma keskpunkti, tehes täispöörde ca 250 miljoni aastaga
 - Erinevalt Päikesesüsteemist kus tsentrist kaugemad planeedid liiguvad aeglasemalt kui lähedasemad, on Linnutee tähtede liikumiskiirus igal pool peaaegu ühesugune (või isegi suureneb kauguse kasvades)
 
Teised galaktikad
Lisaks Linnuteele, on öötaevas näha ka teisi „udusid“
- Andromeda „udukogu“
 - Orioni „udukogu“
 - Suur ja Väike Magalhaesi Pilv
 
mis kõik osutusid teleskoobiga vaatlemisel tähekogudeks e. galaktikateks
Tänaseks on kataloogidesse kantud ca miljard galaktikat, igaühes vähemalt 1 miljard tähte.
Avastatud galaktikad jagunevad järgmisteks tüüpideks:
- elliptilised galaktikad
 - spiraalgalaktikad
 - korrapäratud galaktikad
 
Galaktikad on tekkinud ürgsetest gaasi- ja tolmupilvedest, milles tähed on „välja tihenenud“. Mõned galaktikad liiguvad üksteise suhtes ning piisavalt lähedale sattudes võivad nad üksteist mõjutada – paljud spiraalsed galaktikad võivadki olla tekkinud väiksemate galaktikate kokkupõrkel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!






