Vooluallikas
Võrdleme vee voolamist elektrivooluga – mõlema puhul on tegemist suunatud liikumisega. Veevoolu korral liiguvad suunatult veemolekulid, elektrivoolu korral laetud osakesed.
Selleks, et vesi saaks voolata, peab eksisteerima vedelikunivoode erinevus – kui meil on ühendatud anumad, tekib neid ühendavas torus veevool ainult siis, kui vedeliku nivood anumas erinevad.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. T-täht
Oksüdatsiooniaste
Harjuta eesti keelt A2-B1
I ja J-i õigekiri
Lahused
Знакомство с химией
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. Ö-täht
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Väike protsendiamps
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Õpime tähti. D-täht
Funktsioonid ja nende graafikud
Selleks, et laetud kehi ühendavas juhis saaks tekkida elektrivool, peab kehade vahel eksisteerima elektriväli – kehade elektrilaengud peavad teineteisest erinema.
Paraku on mõlemad voolud väga lühiajalised. Selleks, et vedelik saaks pikemalt voolata, peame leidma võimaluse nivoode erinevuse hoidmiseks – tõstma pidevalt vett (näiteks pumbates) ühest anumast teise tagasi.
Sama kehtib elektrivoolu kohta – selleks, et kehi ühendavas juhis oleks pikemaajalisem elektrivool, tuleb kehade laengute erinevuse säilitamiseks laenguid pidevalt teisest (negatiivsemalt laetud) kehast esimesse tagasi tõsta.
Seda protsessi nimetatakse laengute eraldamiseks ning selleks kasutatavaid seadmeid nimetatakse vooluallikateks. Vooluallikate ülesanne vooluringis on tekitada ja hoida elektrivälja vooluringis pika aja vältel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
