Metallides, kus vabadeks laengukandjateks on elektronid, saab voolutugevust kirjeldada juhti lä­bi­vate elektronide suunatud liikumise kaudu:

kus I – voolutugevus (A); q₀ – laengukandja (tavaliselt elektroni elementaarlaeng e=1,60∙10^-19C) laeng; n – elektronide kontsentratsioon aines; S – juhi ristlõikepindala; v – vabade laengute suunatud liikumise kiirus.

Elektrolüütides, kus vabadeks laengukandjateks on ioonid, kirjeldatakse elektrivoolu elektrolüüdist voolu toimel välja sadestuva ainekoguse kaudu:

kus I – voolutugevus; m – negatiivsel elektroodil välja sadestunud aine mass; k – aine elektrokeemiline ekvivalent, mida mõõdetakse 1 kg/(As) ehk 1 kg∙A^-1∙s^-1.