Voolutugevus metallides ja elektrolüütides
Metallides, kus vabadeks laengukandjateks on elektronid, saab voolutugevust kirjeldada juhti läbivate elektronide suunatud liikumise kaudu:
kus I – voolutugevus (A); q0 – laengukandja (tavaliselt elektroni elementaarlaeng e=1,60∙10-19C) laeng; n – elektronide kontsentratsioon aines; S – juhi ristlõikepindala; v – vabade laengute suunatud liikumise kiirus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime värve!
Ruumilised kujundid
Õpime tähti. J-täht
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Väike protsendiamps
Tutvus keemiaga
Õpime tähti. Ü-täht
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Oksüdatsiooniaste
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Tundetarkus lastele. HIRM
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Elektrolüütides, kus vabadeks laengukandjateks on ioonid, kirjeldatakse elektrivoolu elektrolüüdist voolu toimel välja sadestuva ainekoguse kaudu:
kus I – voolutugevus; m – negatiivsel elektroodil välja sadestunud aine mass; k – aine elektrokeemiline ekvivalent, mida mõõdetakse 1 kg/(As) ehk 1 kg∙A-1∙s-1.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

