Lõhestav valik
Lõhestav valik toimub aeglaselt, kuid võib viia uute liikide tekkeni, eriti kui seda toetab geograafiline isolatsioon.
Lõhestava valiku heaks näiteks on Galápagose vindid.
Mõnikord aga säilib lõhestava valiku puhul pärilik haigus selle tõttu, et genotüüp annab mõne teise haiguse suhtes resistentsuse.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Kell ja kellaaeg
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Protsendi rakendused igapäevaelus
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. L-täht
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Sirprakse aneemia haige (hh) sureb, kuid normaalse hemoglobiiniga (HH) isik haigestub malaariasse.
Tsüstilist fibroosi põdev inimene haigestub märgatavalt vähem koolerasse.
Lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. Näiteks tekkisid varem inimestel keskkonna erinevustest tulenevad inimrasside erinevused. Tänapäevase suure mobiilsuse tõttu hakkavad erinevad rassitunnused segunema.
Lõhestava valiku võivad põhjustada ka sesoonsed muutused. Näitena võime tuua kevad- ja sügisräime, nõgeseliblika kevadise ja sügisese põlvkonna või võilillede õitsemise juunis ja augustis. Võimalik, et veel mõnetuhande aasta möödudes kujunevad neist äärmustest eraldi liigid.
Nõgeseliblika kevadine ja sügisene vorm
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!