Aine ehituse alused
Soojushulk sulamisel/tahkumisel:
Q – soojushulk (J), λ – sulamissoojus (J/kg), m – sulamistemperatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub sulamine, „-“ – kui toimub tahkumine.
Soojushulk keemisel/kondenseerumisel jääval temperatuuril:
Q – soojushulk (J), L – aurustumissoojus (J/kg), m – keemistempertatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub keemine, „-“ – kui toimub kondenseerumine.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Funktsioonide graafikud
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Numbrilised seosed
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Знакомство с химией
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Pinnaenergia. Pindpinevusjõudude töö:
kus A’ – pindpinevusjõudude töö (J), ΔS – vedeliku vaba pinna muutus (S), σ – pindpinevustegur (J/m2 või N/m).
Kapilaarsus:
kus h – samba kõrgus kapillaaris (m), σ – vedeliku pindpinevustegur (J/m2 või N/m), ρ – vedeliku tihedus (kg/m3), g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt 9,81 m/s2), r – kapillaari raadius (m).