Aine kolm olekut
Kõik meid ümbritsevad kehad koosnevad ainetest või nende segudest. Ained omakorda koosnevad molekulidest või aatomitest. Nii molekulid kui aatomid on imepisikesed, mistõttu pole inimestel võimalik neid oma meeleorganitega tajuda.
Ained võivad looduses eksisteerida kolmes olekus – tahkes, vedelas ja gaasilises. Füüsikas nimetatakse erinevaid aine olekuid faasideks. Üleminekuid ühest faasist teise nimetatakse faasisiireteks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Funktsioonide graafikud
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Numbrilised seosed
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Знакомство с химией
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
NB! Sageli nimetatakse neljanda aine olekuna ka plasmat, mis on täielikult ioniseeritud gaas. Kuna selles osas vaatleme aine siseehitusega seonduvat peamiselt soojusliikumise, mitte elektromagnetismi seisukohtadelt, siis jätame siinkohal plasmaga seonduva vaatluse alt välja.
Pole vahet millise aineolekuga on tegemist – aineosakesed on kõikides olekutes ühed ja samad, muutub vaid osakeste:
- vastastikune asend (kaugus, korrapära),
- vahelise vastastikmõju tugevus ning
- liikuvus.