Archimedese seadus

8. klass > Füüsika > 2. poolaasta

Vedeliku või gaas (voolis) avaldab sellesse asetatud kehale rõhku. Paneme tähele, et voolise rõhk keha erinevatele osadele on erinev.

Kuna keha külgpinnad asuvad voolises ühe kõrgusel ja neile mõjuvad rõhumisjõud on vastassuunalised, siis tasakaalustavad külgpindadele mõjuvad jõud teineteist.

Seda ei saa aga öelda keha ülemisele ja alumisele pinnale mõjuvate rõhumisjõudude kohta. Kuna ülemise pinna kohale jääv vedelikusammas on madalam, siis on väiksem ka tema poolt avaldatav rõhk – järelikult on väiksem ka vastav rõhumisjõud.

Voolises asuva keha ülemise ja alumise pinnale mõjuvate rõhumisjõudude erinevusest tekkivat jõudu, mis on alati suunatud vedeliku pinna poole nimetatakse üleslükkejõuks.

Voolises asuvale kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdeline:

  • voolise tihedusega – mida tihedam vedelik või gaas, seda suurem üleslükkejõud temasse asetatud kehale mõjub
  • voolisesse sukeldatud keha ruumalaga – suurema ruumalaga kehale mõjub suurem üleslükkejõud.

ehk valemina:

80

kus ρ – vedeliku/gaasi tihedus, mõõdetakse kilogrammides-kuupmeetri kohta (1kg/m3), g = 9,81 N/kg ≈ 10 N/kg – raskusjõu tegur Maal ja V– sukeldunud keha või selle osa ruumala mõõdetuna kuupmeetrites (1m3).

 

Archimedese seadus

youtube_video