Archimedese seadus
Vedeliku või gaas (voolis) avaldab sellesse asetatud kehale rõhku. Paneme tähele, et voolise rõhk keha erinevatele osadele on erinev.
Kuna keha külgpinnad asuvad voolises ühe kõrgusel ja neile mõjuvad rõhumisjõud on vastassuunalised, siis tasakaalustavad külgpindadele mõjuvad jõud teineteist.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. Ö-täht
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Tutvus keemiaga
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Õpime tähti. T-täht
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Õpime tähti. Ü-täht
Ruumilised kujundid
xy-koordinaatsüsteem
Seda ei saa aga öelda keha ülemisele ja alumisele pinnale mõjuvate rõhumisjõudude kohta. Kuna ülemise pinna kohale jääv vedelikusammas on madalam, siis on väiksem ka tema poolt avaldatav rõhk – järelikult on väiksem ka vastav rõhumisjõud.
Voolises asuva keha ülemise ja alumise pinnale mõjuvate rõhumisjõudude erinevusest tekkivat jõudu, mis on alati suunatud vedeliku pinna poole nimetatakse üleslükkejõuks.
Voolises asuvale kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdeline:
- voolise tihedusega – mida tihedam vedelik või gaas, seda suurem üleslükkejõud temasse asetatud kehale mõjub
- voolisesse sukeldatud keha ruumalaga – suurema ruumalaga kehale mõjub suurem üleslükkejõud.
ehk valemina:
kus ρ – vedeliku/gaasi tihedus, mõõdetakse kilogrammides-kuupmeetri kohta (1kg/m3), g = 9,81 N/kg ≈ 10 N/kg – raskusjõu tegur Maal ja V– sukeldunud keha või selle osa ruumala mõõdetuna kuupmeetrites (1m3).
Archimedese seadus
https://www.youtube.com/watch?v=EzbK81BuXYA
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!