Evolutsioon on süsteemi pöördumatu areng keerukamaks ja mitmekesisemaks. Paljunemine ehk endasarnaste järglaste andmine on üks elu omadusi. Selleks on vajalik pärilikkuse info kandjaid (DNA), päriliku info realiseerumist (valgud) ning selle info vahendamist (RNA).
Kui J. B. de Lamarck oli XIX sajandi alguses avaldanud seisukohad, et erinevad liigid pole ühevanused ning uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest ja muutuvad erinevates keskkonnatingimustes ning et modifikatsioonid on pärilikud, siis liigitekke teaduslikud alused avaldas Charles Darwin 1859. aastal. Tema arvates põlvnevad liigid varem elanud liikidest ning on muutunud tänu looduslikule valikule ja olelusvõitlusele, kuna isendeid on palju ja ressursse vähe.
Kohanemine on mittepärilik sobitumine elukeskkonnaga.
Kohastumine on organismide ellujäämist ja paljunemist soodustavate pärilike omaduste kujunemine põlvkondade vahetumisel.
Eristatakse mikro- ja makroevolutsiooni. Mikroevolutsioon on uute liigisiseste rühmituste (populatsioonide ja alamliikide) tekkimine, mis võib geoloogilises ajaskaalas toimuda suhteliselt lühikese aja jooksul ja lõppeda uue liigi tekkimisega. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon, kui liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad, seltsid, klassid, hõimkonnad. Erinevate organismitüüpide teke ja evolutsioneerumine toimub väga pika aja vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav.
VIDEOD:
Evolutsioon
Evolutsiooni tõendid
