Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega, olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper “Don Giovanni”) või juba 1680. aastal etendunud Tallinnas töötanud Johann Valentin Mederi ooper (laulumäng) “Kindlameelne Argenia”, üks varasemaid tänini säilinud saksakeelseid oopereid. Oluline roll muusikaelus oli 1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolil, kus oli ka muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke muulasi, jäädes “maarahvast”, s. o. eestlastest suhteliselt kaugele. Maarahva puhul ei tohi unustada kooliharidust, mis Eestis XVII sajandiks päris heale järjele jõudis, seejärel, pärast Eesti sattumist Vene tsaaririigi koosseisu, küll tunduva tagasilöögi sai, et XIX sajandi alguseks taas süstemaatiliseks muutuda. Aga kindlasti oli koolihariduse üheks vääramatuks osaks mitmehäälne laulmine, mille toel arenesid välja XIX sajandi esimese poole lõpul esimesed eesti laulukoorid Laiusel, Põltsamaal, Tormas jm.

Allikas