Ekvatoriaalne vihmamets

Kliima on palav ja niiske, +25C, aastaaegu pole, sademed on aastas jaotunud ühtlaselt, sajab 2000 mm ringis.

Sademed ekvatoriaalses vöötmes

Vihmametsadest:

Vihmamets

Ameerikas Amazonase, Aafrikas Kongo jõe ümbruses ja Indoneesia saarestikus on kõige tüüpilisemad vihmametsad. Loomastik ja taimestik on väga kirevavärviline ja liigirikas. Vihmametsad puhastavad vett, toodavad hapnikku, neelavad atmosfäärist süsihappegaasi, talletavad süsinikku – mõjutavad Maa kliimat pidurdades kasvuhoone-efekti. Vihmametsad on maakera liigirikkamad ja vanimad ökosüsteemid, üle poole maakera liikidest elab seal. Päeval on metsas niiske, kuum ja hämar, kuid kärarikas ning väga lõhnav. Paljud taimed õitsevad ja viljuvad aastaringi, õisi võib leida puutüvedel. Puude tüvedel kasvab palju sõnajalgu, orhideesid, keda nimetatakse epifüütideks. Palju on erinevaid liaane, kes väänduvad ümber puutüvede tõustes valguse suunas. Maapinnal puudub taimestik valguse vähesuse tõttu.

Mullad on punasevärvilised, neid nimetatakse ferraliitmuldadeks, koosnevad keemiliselt murenenud lähtekivimist, mis sisaldab palju raua- ja alumiiniumi oksiide. Loe punamulla kohta: Punamullad.

Ka seenestik on rikkalik, varisevaid taimeosi kukub maapinnale pidevalt, niiskust ja soojust on palju. Kuid huumusekihti ei teki, kuna aineringe on kiire. Ekvatoriaalsest vihmametsast on pärit apelsin, mandariin, sidrun, banaan, ananass, kookospähkel, mango, kohvipuu, pipar, kardemon, ingver, kaneel, vanill. Väärispuitu saab punasest, eebeni- ja tiikpuust.

Vihmametsad on suhteliselt hõredalt asustatud, kliima ei ole väga soodne põlluharimiseks, sobib pigem koriluseks. Jahitakse loomi, püütakse kala ja kogutakse söödavaid taimi. Inimesed elavad sugukondadena, enamasti jõgede ääres või ookeani rannikul. Oma algelise eluviisiga ei kahjusta põliselanikud vihmametsa ökosüsteemi. Põlisrahvad on näiteks bantud