Energiaressursid ja maailma energiamajandus
Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiat sisaldavate materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise ning kauplemisega.
Loe lisaks: Energy_management
Varasemad energiaallikad inimeste jaoks on olnud puit, vesi ja tuul, mida nimetatakse taastuvateks energiaallikateks. Seoses fossiilkütuste kasutuselevõtuga kasvas maakera elanikkonna energiakasutus algul lineaarselt, kuid praegu eksponentsiaalselt. Peamised fossiilkütused on kivisüsi, maagaas, nafta, pruunsüsi ja põlevkivi (ka turvas), need on taastumatud maavarad, st nende varud saavad kunagi otsa.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahutamine 20 piires
Ионы
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Знакомство с химией
Numbrilised seosed
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Oksüdatsiooniaste
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
I ja J-i õigekiri
Inimkonna energiakasutuse struktuur:
2000 a. enne Kristust oli lihast jõu osatähtsus 70%, orgaanilised jäätmed andsid 25% energiast ja puit 5%.
2000 a. pärast Kristust on esikohal nafta kasutamine – 39%, siis järgneb süsi – 29% ning maagaas 22%. Tuumaenergia ja hüdroenergia kasutamine annavad energiat kokku 10%.
Maailma riikidest toodavad ja tarbivad energiat kõige rohkem USA, Venemaa ja Hiina. Nigeeria, Saudi Araabia aga ekspordivad naftat rohkem kui tarbivad. Tšaad ja Singapur sõltuva täielikult energia impordist, nendes riikides pole oma energiaallikaid.
Lõunariikides on olukord praegu sama, mis enne 19. sajandit, inimesed ja loomad on jõuallikana olulised. Pool maailma elanikkonnast kasutab siiani kütusena puitu, sütt, sõnnikut ja teisi orgaanilisi jäänuseid. Praeguse tarbimise taseme juures jätkuks naftat Lähis-Idas 100, mujal 30 aastaks.
Suurimad söevarud on Lõuna riikides, kuni 60% praeguseks teada olevatest varudest, kuid kindlasti on veel avastamata maardlaid.