Kust saavad jõed oma vee? Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesid toidab vihmavesi. Seal sajab aastaringi palju ja ühtlaselt, jõed on väga veerohked, nt Kongo, Amazonas.
Kongo jõgi
Lähisekvatoriaalses vööndis on kõrgvesi ehk suurvesi suvisel vihmaperioodil, talvel on madalvee periood. Troopikavöötmes sajab vähe ja jõed on ajutised, vesi voolab neis ainult vihmaperioodil, muul ajal on jõesäng kuiv. Vahemere maade lähistroopilises kliimas on jõed veerohked talvel, siis kui on vihmaperiood, suvel enamasti väga veevaesed ja kuivad, sest vett kogutakse kastmiseks, nt Po jõgi Itaalias.
Po jõgi
Parasvöötme jõed on veerohked kevadel lume sulamise ajal, kuid ka sügisel kui palju sajab. Nt Leena ja Jenissei Aasias.
Enamik eesti jõgesid toitub lumesulamisveest, sademetest ja allikatest st põhjaveest. Kõrgmäestike jõed on veerohked kevadel lume ja liustike sulamise ajal suvel, nt Rein, mis algab Alpidest.
Reini juga
Miks jõgede kaldad on tihedalt asustatud? Maailma pikim jõgi Niilus kulgeb läbi mitme kliimavöötme ning toob endaga üleujutuste ajal kaasa setteid, mis muudavad vee taandudes põllud viljakaks. Seetõttu elavad inimesed jõgede ääres, et see võimaldab saada põldude kastmisega viljasaaki, püüda kala ning vedada kaupu. Paljud vanad ja suured linnad asuvad jõgede ääres. Esimesed tsivilisatsioonid asusid Niiluse, Eufrati, Tigrise ääres. Praegu on suurlinnad Thamesi, Seine ja Tiberi kallastel. Induse-Gangese madalik on maailma tihedamini asustatud piirkond.
Tihe asustus Niiluse kaldal
Viljakas maa Niiluse jõe kaldal
Mis põhjustab üleujutusi? Üleujutuste põhjused on järgmised: lume sulamine, maade kuivendamine, metsaraie, suurte põldude rajamine, liiga tihe maapind nt linnas. Üleujutused võivad tekitada maalihkeid, majad purunevad, saak ja kariloomad hukkuvad, inimesi ohustavad haigused ja nälg.
Näiteid üleujutustest ja tekitatud purustustest:
Sedasi saab kaitsta maja üleujutuse eest:
