KESKAEG. Ilmalik muusika keskajal
Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut.Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. Ö-täht
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Tutvus keemiaga
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Õpime tähti. T-täht
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Õpime tähti. Ü-täht
Ruumilised kujundid
xy-koordinaatsüsteem
Suurim vagandilaulude kogu on “Carmina Burana” (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist.
Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades.
Filmist 300 – Carmina Burana (O Fortuna)
Carl Orff – O Fortuna ~ Carmina Burana:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!