Ka nõguspeegli korral nimetatakse raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse kesk¬punktiga peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile langevad kiired peegelduvad koonduvaks valgusvihuks selliselt, et peale peegeldumist läbivad nad kõik ühte punkti – peegli fookust.

Kui valgus langeb peeglile suvalise nurga all, tuleb toimida samuti nagu tasapeegli puhul. Pea meeles, et ka nõguspeeglile on ristsirgeks langemispunkti ja peegli nõgususe keskpunkti ühendav sirge.

Kui valgus langeb peeglile peegelpinna raadiuse sihis (langemisnurk on 0°), siis on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud teed pidi tagasi – langev kiir ja peegeldunud kiir kattuvad.