Kiirte käik nõguspeeglis
Ka nõguspeegli korral nimetatakse raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse kesk¬punktiga peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile langevad kiired peegelduvad koonduvaks valgusvihuks selliselt, et peale peegeldumist läbivad nad kõik ühte punkti – peegli fookust.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Protsendid põhikooli matemaatikas
Õpime tähti. P-täht
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Funktsioonid ja nende graafikud
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Ioonid
Segame värve!
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpime tähti. T-täht
Õpime tähti. Ü-täht
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Protsendi rakendused igapäevaelus
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Kui valgus langeb peeglile suvalise nurga all, tuleb toimida samuti nagu tasapeegli puhul. Pea meeles, et ka nõguspeeglile on ristsirgeks langemispunkti ja peegli nõgususe keskpunkti ühendav sirge.
Kui valgus langeb peeglile peegelpinna raadiuse sihis (langemisnurk on 0°), siis on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud teed pidi tagasi – langev kiir ja peegeldunud kiir kattuvad.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!



