Kõrb - 2. poolaasta

KÕRBETE ASEND MAAILMAS

Sademed kõrbes

Loe lisaks:

Kõrbed

Kõrbed ja poolkõrbed katavad veerandi kogu maismaa pinnast, suurimad neist asuvad Aafrikas ja Austraalias, Araabia poolsaarel ja Hiinas. Kõrbevöönd asub peamiselt 20. ja 30. laiuskraadide vahel. Õhk on seal väga kuiv, taevas pilvitu, sademeid esineb harva.

Kõrbes elavatel taimedel ja loomadel on väga omapärased kohastumused. Nt lehtede asemel okkad, hõbedased karvad ja vahakiht kaitseks päikese eest ja aurumise vähendamiseks.

Loe lisaks: Kõrbetaimed

Loomad tegutsevad öösiti, või on neil paks karv või sarvkiht keha niiskuskao vältimiseks, nad vajavad vähe vett. Taimedel on väga sügav või laiaulatuslik juurestik vee hankimiseks või erilised võimalused vee säilitamiseks (sukulendid) vartes, juurtes, lehtedes, viljades (nt aaloed, kaktused). Paljud kõrbetaimed on lühiealised ehk efemeerid , viljudes 2-3 nädalaga või elades pika kuivaperioodi üle mugulatena, sibulatena (nt tulp).

Kõrbetes on hallmullad, mis sisaldavad väga vähe huumust ja on tihti sooldunud suure aurumise tõttu.

Inimesed saavad kõrbes elada ainult oaasides

, kus põhjavesi tuleb maapinna lähedale, leidub joogivett ning saab datlipalme, nisu, otra, hirssi ja maisi kasvatada. Kõrbetes on inimasustus väga hõre ebasobivate olude tõttu. Inimtegevus aitab kaasa kõrbete laienemisele, kui raiutakse maha puid ja toimub ülekarjatamine, st karjamaadel ei lasta taastuda, õhuke huumuskiht hävib, tuul puhub selle laiali. Kõige vastupidavam kõrbeloom on kaamel, kes on rändkarjakasvatajate

poolt väga ammu kodustatud. Temal saadakse villa, piima, liha ja nahka. Erinevate mandrite kõrbetes kasvavad erinevad taimed ja elavad piirkonnale iseloomulikud loomad. Nt Sonora kõrbes USA ja Mehhiko piiril kasvavad sammaskaktused, mis võivad olla kui 20 m kõrgused. Maksimaalne temperatuur on olnud maapinnal +82 C.

Pildid erinevate kõrbete looma- ja taimeliikidest: