LIIKUMISGRAAFIK ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL
Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks.
Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha liikumisvõrrand on:
Ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel on liikumisvõrrandiks lineaarvõrrand – vabamuutuja (t) on võrrandis astmes +1 – järelikult on ühtlase sirgjoonelise liikumise graafikuks sirgjoon.
Graafiku ordinaattelje (x-telje) lõikepunkt tähistab tavaliselt (eeldusel, et koordinaattelgede lõikepunktis on nii aeg kui ruumikoordinaat võrdsed nulliga) keha algasukohta.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Funktsioonide graafikud
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Numbrilised seosed
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Знакомство с химией
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Kui liikumisgraafik on horisontaalne sirge (joon A), siis keha seisab paigal.
Kui liikumisgraafik on tõusev sirge (joon B), siis liigub keha valitud telje suunaliselt. Tavaliselt valitakse telje suunaks vaatleja vaatesuund, joonisel kujutatakse positiivse suunana tavaliselt suunda vasakult paremale.
Kui liikumisgraafik on langev sirge (joon C), siis liigub keha valitud teljele vastassuunaliselt. Seega liigub taolise graafikuga kujutatud keha vaatesuunale vastassuunas, joonisel kujutatakse „negatiivses suunas“ liikuvat keha liikumas paremalt vasakule.