LIIKUMISVÕRRAND ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL
Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas:
kus (tasandil)
– keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t,
– keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja
– keha poolt ajavahemikul Δt sooritatud nihe, mis ühtlase liikumise korral avaldub omakorda keha kiiruse kaudu
.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Liitmine 20 piires
Õpime tähti. E-täht
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Jäätmed pole kõigest prügi
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Растворы
Harjuta eesti keelt A2-B1
ÕPIME ÕPPIMA! Minu õppimiskoht
Numbrilised seosed
Kell ja kellaaeg
Hariliku murru kordamine
Kui lugeda vaatluse alghetkeks t1=0 ja lõpphetkeks suvaline ajahetk t2=t, siis
, saamegi liikumisvõrrandiks:
Sirgjoonelisel liikumisel piisab keha asukoha täielikuks kirjeldamiseks ühes koordinaadist (liikumine toimub ühemõõtmelises ruumis), seega piisab liikumisvõrrandi kirjeldamiseks ühest koordinaatvõrrandist:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
