Mineraalid on keemilise ühendid tahkes olekus, olles moodustunud kristalliseerumise teel.

Loe lisaks:

Mineraal

Kivim on mitme mineraali tahke segu, võib sisaldada organismide jäänuseid.

Kivimite teke:

Tekkest lähtudes eristatakse kolme kivimite suurt rühma (skeem 1 ja 2):

• tardkivimid ehk magmakivimid
• moondekivimid ehk metamorfsed kivimid
• settekivimid

Kõigi kolme suure rühma kivimid erinevad nii keemilise koostise, koostismineraalide suhte kui ka ehituse poolest. Samal ajal on nad omavahel keerukalt seotud (skeem 1, 2).

Skeem 1. Kivimite rühmad

Skeem 2. Aine geoloogiline ringkäik looduses

Tardkivimid ja moondel tekkinud kivimid moodustavad maakoore mahust 95%, kuid paljanduvad vaid 25%-l maismaa pindalast. Setted ja settekivimid moodustavad vaid 5% maakoore mahust, kuid katavad ligikaudu 75% maismaast.

Allikas

Tardkivim tekivad vulkaanilise tegevuse tagajärjel kui vedel kivimimass jahtub aeglaselt (graniit).

Loe lisaks:

Tardkivim

Settekivim on tekkinud veekogus pika aja jooksul veeorganismide jäänustest nagu ainuraksete fosfaatsed kojad, lubikestad või peeneteralisest liivast (liivakivi).

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. (pilt: Siim Sepp)

Loe lisaks:

Settekivim

Moondekivim tekib maakoores suure rõhu või kuumuse mõjul, esialgne sisestruktuur muutub, nt lubjakivist saab marmor.

Loe lisaks:

Moondekivim

Maagid on inimestele tähtsad maakoores paiknevad mineraalid, millest saab toota metalle jt vajalikke anorgaanilisi ühendeid. Nt boksiidist saab toota alumiiniumi, haliidist söögisoola.

Loe lisaks:

Maak

Eesti maavarad