Võimsad kulutuspinnavormid tekivad lisaks vooluvetele ka liustike tegevuse tulemusena igilume ja –jää leviku aladel. Polaaraladel ja mäestikes langeb rohkem lund kui ära sulab, siis tekib surve alumistele kihtidele.
Jäätunud alad laienevad, sest jää hakkab liikuma maapinna kalde tõttu.
Liustik ongi justkui jäätunud jõgi, mis tekkekohast eemale voolab, keelepoolsest osast sulab ja jõe moodustab või merre jääpanku tekitab.
Mandri- ja mägiliustikud on pinnamoe kujundajad igijää ja igilume aladel. Liustik kujundab reljeefi, haarab kaasa materjali, süvendab orge, jätab maha kivimeid. Tekib nn alpiinne reljeef, teravate kontuuridega kulutusvormid, mäeahelike harjad on teravad, nende vahel on u-kujulise ristlõikega ruhiorud.
Liustiku kujundatud pinnavormid:
Fennoskandias on mandriliustikud kulutanud mäeharjad ja kujundanud loode-kagusuunalised kaljuvoored ning järvedega täitnud nõod. Rannikulähedases meres on palju kaljusaari ehk skääre, nt Turu ja Stockholmi ümbruses.
