Lõhestav valik
Lõhestav valik toimub aeglaselt, kuid võib viia uute liikide tekkeni, eriti kui seda toetab geograafiline isolatsioon.
Lõhestava valiku heaks näiteks on Galápagose vindid.
Mõnikord aga säilib lõhestava valiku puhul pärilik haigus selle tõttu, et genotüüp annab mõne teise haiguse suhtes resistentsuse.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. Ö-täht
Õpime tähti. N-täht
Lahutamine 20 piires
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine eelkoolile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. D-täht
Sirprakse aneemia haige (hh) sureb, kuid normaalse hemoglobiiniga (HH) isik haigestub malaariasse.
Tsüstilist fibroosi põdev inimene haigestub märgatavalt vähem koolerasse.
Lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. Näiteks tekkisid varem inimestel keskkonna erinevustest tulenevad inimrasside erinevused. Tänapäevase suure mobiilsuse tõttu hakkavad erinevad rassitunnused segunema.
Lõhestava valiku võivad põhjustada ka sesoonsed muutused. Näitena võime tuua kevad- ja sügisräime, nõgeseliblika kevadise ja sügisese põlvkonna või võilillede õitsemise juunis ja augustis. Võimalik, et veel mõnetuhande aasta möödudes kujunevad neist äärmustest eraldi liigid.
Nõgeseliblika kevadine ja sügisene vorm
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!