MAA SISEEHITUS
Maakera ligikaudne läbimõõt oli teada juba vanadele kreeklastele, kuid teadmised siseehitusest on ainult veidi rohkem kui 100 aastat vanad. Praeguseks on puuritud maakoorde 12 km sügavune puurauk, millest sügavamale olemasolevate tehniliste vahenditega pole võimalik jõuda.
Maa siseehitust on uuritud vulkaanide ja maavärinate abil, samuti helilainete üleskirjutustega.
Maa koosneb maakoorest, vahevööst, tuumast.
Maa siseehitust võib tinglikult võrrelda õunaga.
Maakoor on tahke ja kõvadest kivimitest koosnev kiht, umbes sellise paksusega nagu õunakoor õuna suhtes. Maakoore paksus on ookeanide all 5-10 km, see on ookeaniline maakoor, vaata pilti:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kirjalik liitmine
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Numbrilised seosed
Häälikute pikkused
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Aatomid ja molekulid
ja maismaal 40-80 km, see on mandriline maakoor.
Edasi järgneb vahevöö, mis koosneb kuumast ja tihedast kivimassist, see moodustab 84% maakera ruumalast. Vahevöös 100-700 km on kivimid plastilised, st voolavad aeglaselt. Sulanud olekus kivimite voolamine lõhub tahket maakoort ja põhjustab selle murenemist plaatideks ehk laamadeks.
Maa keskel asub tuum, mis oletatavasti koosneb rauast ja niklist põhjustades maa magnetvälja. Tuumas on väga kõrge temperatuur ja rõhk ning aine olekud võivad olla vedelad välistuumas või tahked sisetuumas.