Maa teke ja areng

10. klass > Geograafia > 2. kursus: Maa kui süsteem

Päikesesüsteem on tekkinud umbes teke 15 miljardit aastat tagasi, seda toetab nn Suure Paugu teooria.

1

Lisa lugemine:Formation and evolution of the Solar System

Maa tekkimine leidis aset umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, siis algas kuuma aine jahtumine, tekkis maakoor ja ürgookean.

 

Videod:

Maa teke

youtube_video

Kuu moodustumine

youtube_video

 

Elu areng toimus alguses ürgookeanis, seal elasid ürgbakterid ehk arhed, kelle jälgi on leitud 2,5 miljardi aasta vanustest ladestustest. Ürgaegkond ehk Arhaikum oli 4500-2500 miljonit aastat tagasi.

Ürgbakterid ehk arhed

Ürgbakterid ehk arhed

Geokronoloogia on ajaarvamise viis kivimikihtide ja kivististe põhjal, mis on välja töötatud viimase 600 miljoni aasta kohta, siis kui oli olemas elu. Vanemad kivimikihid asuvad sügavamal, nooremad pinnale lähemal:Globaalne_geoloogiline_ajaskaala.

Aguaegkonnas ehk Proterosoikumis arenesid välja nüüdisaegsete eluvormide põhitüübid. Sel ajal valitsesid rauabakterid, kelle säilmetest on moodustunud 95% maakoore rauamaagi varudest. See periood kestis 2500-540 miljoni aastani.

Stromatoliidid:

ZebRivStromatolites_2010.3 (600x800)

Paleosoikumis ehk vanaaegkonnas saame eristada 6 põhiperioodi: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon, perm. Kokku kestis see aegkond 540-250 miljoni aastani. Vanaaegkonna vanim ajastu on kambrium, kus elu arenes peamiselt vees ja toimus organismitüüpide suur mitmekesistumine nn kambriumi plahvatus. Selle asjastu kivistisi nagu korallid ja trilobiidid leidub ka Eestis, samuti maavara sinisavi.

Kambriumi ajastu:

Blakey_500moll

Trilobiidid:

Cambrian_Trilobite_Olenoides_Mt._Stephen (616x800)

Ordoviitsiumi ajastul arenesid mereselgrootud, primitiivsed kalad ning puna- ja rohevetikad. Algas taimede levik maismaale ja lõunapoolkera jääaeg. Sellest ajastust on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademeid, samuti hea kvaliteediga ehituslubjakivi. Ordoviitsiumis triivis Gondwana hiidmanner lõunapooluse suunas ja põhjapoolkera oli valdavalt veega kaetud.

Siluri ajastul sulasid lõunapoolkera liustikud ja maakera oli kaetud enamasti veega, mis oli soe ja soolane. Tekkisid korallrifid ja toimus kalade kiire evolutsioneerumine.

Siluri kalad:

Silurianfishes_ntm_1905_smit_1929

Siluri ajastust on pärit ka esimeste maismaataimede kivistised:

Wrens_Nest_Fossils_2 (749x800)

Lääne-Eestis on näha siluri ajastu paljandeid ja astanguid nt Kirblas ja Salevere salumägi.

 

Devoni ajastul toimus kiire maismaataimestiku areng, arenesid sõnajalgpuud ja kujunesid metsad.

Taimed:

Devonianscene-green (640x448)

Devonis arenesid maismaal uued eluvormid, nt selgroogsed loomad.

Korallid:

AuloporaDevonianSilicaShale (800x777)

Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad asusid ekvaatori lähistel. Gondwana hiidmanner asus endiselt lõunapoolkeral:

Blakey_370moll

Karboni ehk kivisöeajastu on nime saanud suurte kivisöelademete kujunemise järgi. Siis valitses soe ja niiske kliima, hapnikku oli atmosfääris kaks korda rohkem kui praegu. Arenesid sood ja hiigelsõnajalgade metsad, kilpkonnad, sisalikud, dinosaurused, linnud ning kujunesid eeldused imetajate tekkeks. Mandrilaamade kokkupõrkel tekkisid Apalatši ja Uurali mäestikud.

Hiigelsõnajalgade metsad

Hiigelsõnajalgade metsad

Apalatši ja Uurali mäestikud Karboni ajastul

Apalatši ja Uurali mäestikud Karboni ajastul

Permi ajastu lõpuks hävis umbes 95% kõigist elanud liikidest, sest kliima kuivenes, sood kadusid. Maismaa oli kogunenud ekvaatori ümbrusesse ja moodustas hiidmandri Pangea, mille keskosas asusid hiiglaslikud peaaegu elutud kõrbed:

Blakey_260moll

Kadusid sõnajalgade metsad, need asendusid okaspuudega. Kahepaiksetest arenesid roomajad ja imetajalaadsed loomad.

EdaphosaurusDB

Mesosoikum ehk keskaegkond algas 250 milj. at ja kestis 65 miljoni aastani. Triiase ajastul elas Maal kolme tüüpi organisme: need, kes suutsid üle elada väljasuremise, vahepealsed eluvormid, mis hääbusid ja püsijad, kes andsid aluse lindude ja sauruste rühmadele.

Taimestik:

Meyers_b15_s0826b

Loomastik:

SellosaurusTriassic_marine_vertebrate_apex_predators

Triiase lõpuks lagunes Pangea kaheks osaks: Lauraasiaks (Põhja-Ameerika ja Euraasia) ja Gondwanaks (Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia, India ja Antarktika).

Blakey_220moll

Juura ajastul valitsesid maismaad rohusööjad dinosaurused:

Europasaurus_holgeri_Scene_2

Veeloomad:

Muraenosaurus_l2

Sellest ajastust pärinevad Põhjamere naftavarud, mis on tekkinud iidsete taimede ja loomade jäänustest kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu maakoore sügavates kihtides. Juura ajastul eraldusid mandrid üksteisest ja moodustus Atlandi ookean.

Blakey_150moll

Kriidi ajastu elustik oli segu arhailistest ja tänapäevastest eluvormidest. Dinosaurused hakkasid välja surema ja arenesid nüüdisaegsed putukad, linnud ning imetajad:

Triceratops_BW

Kuna mandrid üksteisest kaugenesid, siis kujunes neil ka erineva elustik, nt Austraalia kukkurloomad.

Blakey_105moll

Viimased 65 miljonit aastat kestnud perioodi nimetatakse Uusaegkonnaks ehk Kainosoikumiks. Viimane aegkond jaotatakse kaheks epohhiks, Paleogeeniks ja Neogeeniks, nimetatud ka Kvaternaariks ja Antropogeeniks.

Varase neogeeni elustik:

Miocene

Sel ajal domineerisid imetajad, kes olid suurimad maismaaloomad. Kõige liigirikkamaks muutusid ka putukate, lindude ja kalade fauna ning õistaimede rühmad.

Aafrikas arenesid välja esimesed inimlased ehk hominiidid. Varasemad primaatide säilmed on leitud Euraasiast, need on 16 miljonit aastat vanad.

Näide hominiidide sugukonnast:

Pierolapithecus_catalaunicus_(Pau)_a_l'Institut_Català_de_Paleontologia_Miquel_Crusafont

Kvaternaar on Maa ajaloo noorim etapp, mis on kestnud viimsed 1,8 miljonit aastat. Selle pikem osa on tuntud ka Pleistotseeni nime all, kui kliima oli jahe ja põhjapoolkeral valitsesid jääajad:

Ice_age_fauna_of_northern_Spain_-_Mauricio_Antón

Sel perioodil kujunesid välja praegusaegsed looma- ja taimeliigid. Sel ajal arenes ka inimene kui liik. Esimeseks inimeste esindajaks peetakse Homo habilist ehk osavat inimest, kes kasutas algelisi kivist tööriistu. Nüüdisinimese algvorm Homo sapiens ehk tark inimene jagunes kaheks Homo sapiens neandetalis (tugev ja jässakas) ja Homo sapiens sapiens (sale ja sihvakas). Pärisinimene tekkis umbes 130 000 a.t. ja H.neandertalis elas 200 – 300 000 a.t., ei kohanenud jääajaga.

ascentman

Viimsed 10 000 aastat, aeg pärast viimast jääaega, kannab nimetust Holotseen. See on üks jäävaheaegadest, milles me praegu elame. Kvaternaaris on olnud 4-6 jääaega ja neid tuleb kindlasti veel.