Maailma kalandus ja vesiviljelus

11. klass > Geograafia > 3. kursus: Loodusvarad

Kalandus koosneb kahest poolest: kalade ja muude veeorganismide püügist maailmamerest ja siseveekogudest ning kalade jt veeorganismide kasvatamisest.

Kalakasvatus

Kalakasvatus

Tänapäeval räägitakse vesiviljelusest ehk akvakultuurist, sest peale kalade kasvatatakse ka limuseid, vähke, krevette, vetikaid jpm.

Globaalne kalapüük ja vesiviljelus (miljonites tonnides):

3

Kalakasvatusega tegeldi juba 2000 at Hiinas ja Jaapanis kasvatati sel ajal austreid. Inimtoiduks vajalikust loomsest valgust saadakse akvakultuuridest 15%, selles töötusharus on rakendunud 20% kalanduses töötavatest inimestest. Peamised vesiviljelusega tegelevad riigid ja nende toodangu osakaal kogu maailma toodangust:

Global_aquaculture_production_by_country_2010

Kogu kalandussektoris olevatest inimestest tegeleb 65% püügiga maailmamerel ja 15% siseveekogudel. Kalapüük jaotatakse järgmiselt: korilaste kalapüük, hajali rannapüük, kontsentreeritud rannapüük (siit tuleb enamus kalatoodangust) külmutuslaevadega, ookeanipüük. Viimane tasub ära (USA, Venemaa, Jaapan) suure mahu ja rikkaliku laevastiku (luure-, püügi-, töötlemis-, transpordialused) olemasolu korral.

Loe lisaks kalapüük:

Maailmameres on umbes 189 000 looma- ja 20 000 taimeliiki, biomassi arvatakse olevat 35 mld tonni. Ekvaatorilt pooluste suunas väheneb liikide arv, kuid suureneb biomass.

Biomass

Biomass

Külmades vetes sigivad loomad paremini ja on rasvasemad. Tähtsamad põhjapoolkera püügikalad on tursk, heeringas, moiva, putassuu, mintai, makrell. Lõunapoolkeral püütakse makrelli, mereahvenat, krilli, stauriidi, hõbeheiki, anšoovist; ekvaatori lähedalt saame sardiini, stauriidi ja makrelli.

Liigirikkus

Liigirikkus

Kalad on täisväärtusliku valgu, A- ja D-vitamiini, küllastumata rasvhapete allikad ning kergesti seeditavad. Maailma juhtiv püügipiirkond on Vaikne ookean ja selle loodeosa, kust saadakse üle poole maailma kalatoodangust ning selle saagi püüavad Aasia riigid.

Kalapüügipiirkonnad

Kalapüügipiirkonnad

Kalasaagid

Kalasaagid

Aafrika riigid kokku püüavad vähem kala kui Peruu, Maroko püüab küll 900 000 tonni kala, kuid mitme teise Aafrika mandri suure (Alžeeria, Kenya) riigi kalapüügimaht on võrreldav Eesti omaga (10-25 kg/in kohta).

Ligi veerand püütud kaladest tehakse kalajahuks, mida kasutatakse loomasöödaks ja Norras isegi põlluväetiseks. Kalapüügi maht ühe inimese kohta on suurim Islandil, sellele järgneb Norra ning Tšiili ja Peruu.

12-8-8Fish3ay7300e25

Kalapüük maailmamerest isegi väheneb, sest suureneb sumpades, tiikides, basseinides kasvatatavate liikide arv ja kogused. Nt lõhet saab kasvandusest rohkem kui merest püütakse. Kalavarude säilimiseks on kehtestatud püügikeelud, püügikvoodid ja püügialad.