Maailmamere elustik
Maailmameri hõlmab 71% maakera pindalast. Selle veepinna kohal toimuvad protsessid kujundavad Maa kliimat. Maailmameres kasvavad vetikad on tähtsaimad ja suurimad hapniku tootjad ja süsihappegaasi tarvitajad. Erineva temperatuuriga maailmamere osades on erinev loomastik. Vaalad ja hülged asustavad külmi meresid, soojadel aladel kasvavad korallid ja on kirevavärviline kalastik.
Milliste tingimustega on kohastunud veeorganismid?
Vee temperatuur pole ainuke, mis määrab organismide mitmekesisust. Oluline on ka merevee soolsus ja valguse intensiivsus.
Maailmameres on väga erinevaid piirkondi, mis sobivad erinevatele veeorganismidele. Suurema osa biosfääri elustikust moodustavad veeolendid. Elu tekkis vees ja arenes 3 miljardit aastat, enne kui esimesed organismid maale asusid. Veeloomad suudavad kasutada vees lahustunud hapnikku hingamiseks. Veeimetajad ja kalad liiguvad vees aktiivselt, kuid mikroskoopilised organismid hõljuvad passiivselt. Palju erinevaid loomi ja taimi elab merepõhja kinnitunult. Maailmameri jaguneb vertikaalselt ja horisontaalselt mitmeks vööndiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Funktsioonide graafikud
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Numbrilised seosed
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Знакомство с химией
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Pinnakiht on maailmameres valgusküllane ning selles alas elab kuni 90% ookeanide elustikest. Valgust on piisavalt saarte ja mandrite ümbruses madalamas mereosas. Vetikad vajavad kasvuks valgust, vetikaid söövad kalad, kalu hülged ja linnud. Paljudele organismidele sobivad eluks siirdealad mere ja maismaa vahel. Näiteks roostik ja rannaniit Eestis.
Sarnaselt liigirikkad on veel tõusu-mõõnavööndis asuv marš ja ekvaatori lähedastel aladel mangroovitihnikud.
Merepõhjas on suured veealused nn niidud vetikatest ja meriheinast, kus saavad kudeda kalad ja kasvada paljud vähilised.
Põhjale kinnituvad meriliiliad, korallid, käsnad, karbid. Neil loomadel on kaitsevärvus või kõvad kestad ning kõrvekarvad toidu hankimiseks.
Mudastel põhjadel elutsevad lestad, merisiilikud, meripurad ja teod. Polaaralade külmades vetes moodustavad pruunvetikad (lehtadru ) suuri veealuseid padrikuid, kus lehtadru võib kasvada kuni 60 pikkuseks.
Troopilistes ja ekvatoriaalsetes soojades meredes elab palju erinevaid koralliliike. Korallid moodustavad suuri kolooniaid ja vajavad eluks valgust, sest elavad sümbioosis vetikatega. Maailma suurimad korallide kolooniad asuvad Austraalia idarannikul (Suur Vallrahu), Kesk-Ameerika Belize rannikul, Hawaiil ja Punases meres.
Avameres on märksa ühetaolisemad tingimused kui võrrelda rannikumerega. Planktonile kõige soodsamaks alaks on sooja ja külma hoovuse vete segunemine, külm vesi toob sügavusest uusi toitaineid. Planktonirikkus meelitab kohale kalaparved ja neis toituvad linnud-loomad. Avameres toituvad loomad peavad läbima pikki vahemaid, et piisavas koguses planktonit ja neist toituvad kalu kätte saada. Veeloomade keha on voolujooneline ja nii on vees liikumise takistus väiksem.
Süvaookean algab umbes 1000 m sügavuselt, kus on külm, pime ja vesi on peaaegu liikumatu. Seal elavad nende tingimustega (sealhulgas suur rõhk!) kohastunud organismid.
Vaata süvamere kalu: Weird fish Enamus neist toitub surnud orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse saprofaagideks. Süvaookeanis elavad erilise kujuga seepiad, kaheksajalad ja meduusid, samuti mõned kalaliigid.