Mäestike mõju kliimale, kõrgusvööndilisus
Kõrguse suurenedes temperatuur langeb, kuus kraadi kilomeetri kohta.
Mida suurem laiuskraad, seda madalamalt algab mägedes lumepiir, nt Teravmägedes on liustikud meretasemel, Alpides alles 3200 m kõrgusel. Mäestike ülaosa meenutab polaaralasid ilma polaaröö- ja päevata. Mägedes on lumepiirist allpool kevadel vesi külmunud ja väga tugev päikesekiirgus, mille tõttu ei saa puud kasvada, seal asuvad alpiaasad. Mäestikud takistavad õhu liikumist ja nii on läänenõlvad sademeterikkad. Nt Alpides ja Skandinaavia mäestikes sajab 2500 – 5000 mm/a.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. N-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. Ä-täht.
Protsendid põhikooli matemaatikas
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. A-täht
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Väike protsendiamps
Harjuta eesti keelt A2-B1
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Ioonid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!