Kehade võime “siduda” endaga laengut on väga erinev – ühte kehasse “mahub” rohkem laengut kui teise. Rangemalt võttes on mahtuvuse puhul tegemist alati (vähemalt) kahe keha vahelise mahtuvusega
Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib nende kehade vahele ühikuline pinge.
(Kahe keha vaheline) Elektrimahtuvus on arvutatav valemist:
kus C – kahe keha vaheline elektrimahtuvus, q – (ühelt kehalt teisele viidud) laengu suurus, U – (laengu üleminekust) kehade vahel tekkinud pinge (muutus).
Mahtuvuse ühikuks on farad (1F):
Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub plaatide pindalast, nende vahelisest kaugusest ning plaate eraldava dielektrilise keskkonna omadustest:
kus C – kondensaatori mahtuvus; ε – plaatide vahelise keskkonna dielektriline läbitavus; S – plaatide aktiivse (ehk kattuva) osa pindala; d – plaatide vaheline kaugus ning ε0=8,85∙10-12 F/m – elektriline konstant, mis on seotud kulonilise konstandiga 
