NOODIPIKKUSED
Noodipikkust, ehk noodivältust määratakse löökides.
Vältusmärgid on erineva kujuga noodid, mida nimetatakse põhivältusteks:
- tervenoot on seest tühja noodipeaga ja ilma noodivarreta,
- poolnoot on seest tühja noodipeaga ja noodivarrega,
- veerandnoot on seest täis e musta noodipeaga ja noodivarrega,
- kaheksandiknoot (1/8) on musta noodipeaga, noodivarrega ning noodilipuga,
- kuueteistkümnendik (1/16) noot on sarnane kaheksandiknoodile, kuid kahe noodilipuga.
Need vältused ei tähista nootide absoluutset pikkust vaid nende omavahelisi suhteid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Funktsioonide graafikud
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Numbrilised seosed
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Знакомство с химией
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Kõik vältuslikult järjestatud põhivältused on oma naabrist kaks korda lühemad või pikemad, e naabrite suhe teineteisesse on 2:1. See tähendab, et tervenoot jaguneb kaheks poolnoodiks, poolnoot omakorda kaheks veerandnoodiks, veerandnoot aga kaheks 8-ndik noodiks jne.
Lühikesed põhivältused ühendatakse sidejoon(te)ga kokku ja seda nimetatakse grupeerimiseks. 8-ndik noote grupeeritakse ühe sidejoonega, 16-ndik noote aga kahe sidejoonega. St vältuste grupeerimiseks vajalike sidejoonte arv võrdub vastavate vältuse noodilippude arvuga.