Põllumajanduse arengutegurid
Majandusharu, mis hangib eluks vajalikke saadusi maaharimise ja karjakasvatuse kaudu, on põllumajandus.
Millised tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut?
Põllumajanduslik maa jaguneb kaheks: haritav maa ja looduslik rohumaa.
Põllumajandus sõltub kliimast, pinnamoest ja mullastikust. Pinnamood mõjutab seda, kui suured on põllud ja kui palju tuleb maaharimiseks tööd teha. Kõige tähtsam ressurss on muld, selle viljakus ja võime varustada taimi vee, hapniku ja toitainetega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jäätmed pole kõigest prügi
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Liitmine 10 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
Kliimast sõltub taimekasvuperiood, niiskusrežiim. Taimekasvuperiood algab siis, kui keskmine ööpäevane temperatuur on +5 C. Lääne-Saaremaal on kasvuperiood üle 190 päeva, Rakvere kandis aga alla 160 päeva.
Millised on põllumajanduse piirkonnad Euroopas? Kõige soodsamad põllumajandusalad on leht- ja segametsavööndis. Seal on piisavalt viljakad mullad, sobiv niiskusrežiim ja temperatuur. Põhjaosas on liiga jahe, lõunas aga põuane. Eestis on vaja muldasid väetada ja liigniiskeid maid kuivendada. Happelisi muldasid lubjatakse:
Vanim ja tuntuim väetis on loomasõnnik:
Kõige paremini sobivad meie alad karjakasvatuseks. Teraviljadest kasvavad kaugel põhja pool paremini oder ja rukis. Oliivid ja tsitruselised kasvavad Vahemere ääres. Põllumajanduse arengut mõjutab kõige rohkem kapital, mis võimaldab aretada uusi sorte ja tõuge, kasutada moodsat tehnikat ja tehnoloogiat. Euroopa hoidub GMO kasutamisest põllumajanduses.
Kuidas mõjub põllumajandus keskkonnale? Põldude rajamisega hävivad looduslikud ökosüsteemid, raiutakse metsi, kuivendatakse soid ja järvi. Taimekaitsevahendid on mürgised ja võivad sattuda veekogudesse.
Põldude niisutamine kuiva kliimaga aladel võib rikkuda põhjavee uuenemise kiiruse, põhjustab muldade sooldumise. Põllumajandus peab olema säästlik ja jätkusuutlik.
Kuhu koondub põllumajandus? Üksiktalude asemel on soositud suurfarmid ja suured ettevõtted. 1939.a. oli Eestis talusid 139 991, iga kaheksa elaniku kohta üks talu. Sel ajal oli hobuseid 218 669, iga viie elaniku kohta üks hobune. NSVL likvideeris talud 1950.a., moodustati kolhoosid, 1989.a. oli neid 326 tk. 2010.a. oli Eestis 19 613 põllumajanduslikku ettevõtet.