Soojuskiirgus ja luminestsents
Soojuskiirguseks nimetatakse aatomite poolt kiiratavat elektromagnetkiirgust, kus aatomite ergastamine toimub soojusenergia arvelt.
Mida kõrgem on aine temperatuur, seda kiiremini aineosakesed (aatomid, molekulid) liiguvad. Soojusliikumise käigus aineosakesed põrkuvad ning nende põrgete tulemusena võivad mõned aatomid ergastuda. Kui ergastunud aatom läheb tagasi madalaima lubatud energianivooga põhiolekusse, toimub elektromagnetlaine kvandi (footoni) kiirgamine.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. Ö-täht
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Tutvus keemiaga
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Õpime tähti. T-täht
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Õpime tähti. Ü-täht
Ruumilised kujundid
xy-koordinaatsüsteem
Soojuskiirguse intensiivsus sõltub (1) keha temperatuurist – kõrgema temperatuuriga kehad kiirgavad intensiivsemalt; (2) kiirgava keha pindalast – suurema pindalaga kehad kiirgavad intensiivsemalt ning (3) kiirgava keha värvusest – tumedamad kehad kiirgavad intensiivsemalt.
Soojust kiirgavad kõik soojad kehad – hõõglamp, leek, ka inimesed ja püsisoojased loomad.
Elektromagnetilist kiirgust, mis tekib aatomite ergastamisel teiste energialiikide, mitte soojuse, arvelt, nimetatakse luminestsentsiks. Kuna luminestsentsi tekkimine ei eelda kõrget temperatuuri, siis nimetatakse luminestsentsi ka „külmaks valguseks“.
Luminestsentsi liigitatakse:
(1) fotoluminestsentsiks – ergastamise allikaks on ultravalgus. Fotoluminestsents on iseloomulik luminofooridele. Luminofoor on aine (pulber, kristall, keraamika), mille neeldunud energia vabastab footonite kiirguse. Järelhelenduse kestuse järgi saab luminofoore liigitada järgmiselt: fluorofoorid ja fosfoorid. Fluorofooride puhul jälgitakse fluorestsentsi, mille kiirguse kestvus on määratud aatomi, iooni või molekuli s.t luminestsitsentri ergastatud seisundi eluea järgi. Fosfooride puhul leiab aset fosforestsents ning selle protsessi puhul võib järelhelendus kesta ka tunde. (Pildil luminofoorvärviga värvitud evakuatsioonitee).
(2) katoodluminestsentsiks – ergastamise allikaks on kiirete elektronide juga (vaata elektrivool gaasides – katoodlahendus);
(3) radioluminestsentsiks – ergastamise allikaks on radioaktiivne kiirgus (näiteks raadiumi Ra poolt tekitatud helendus kella numbrilaual);
(4) elektroluminestsentsiks – ergastamise allikaks on elektriväli (ja/või elektrivool) – fotol on näha elektolmuminestseeruvate elementidega riided;
(5) kemoluminestentsiks – ergastamise allikaks on keemiline reaktsioon (näiteks helenduvates käevõrudes ja või signaalpulgakestes) ning
(6) bioluminestentsi – ergastamise allikaks on biokeemiline reaktsioon (jaanimardikad).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!