Veeressursid Maal
Kus leidub vett? Vesi asub maakeral õhus veeauruna, maailmameres ja maismaal siseveena, kokku on seda 1,4 miljardit kuupkilomeetrit. Vesi on pidevas liikumises ja võib muutuda vedelaks, tahkeks ja gaasiliseks.
Poolustel ja mägedes muutub vesi jääks ja lumeks. Päike sunnib vett ringlema, muutuma auruks ja sademeteks. Samad veemolekulid, mis olid maakera ürgjõgedes asuvad ringluses praegugi.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Hariliku murru kordamine
Õpime tähti. V-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpime tähti. N-täht
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. W- ja C-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. K-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Väike veeringe: ookean-atmosfäär-ookean, maailmamerest aurunud vesi sajab sinna tagasi, 90%. Suur veeringe: ookean-atmosfäär-maismaa-ookean, 10% aurunud veest. Viimsest 1/3 voolab ookeani tagasi, ülejäänud aurub, satub taimedesse-loomadesse või imbub pinnasesse. Vaata lisaks: Voolava_vee_tegevus.
Kui suurt osa veest inimesed kasutavad? Enamus veest on soolane, ~97%; magedat vett on < 3%. Suurimad mageda vee varud on pooluste jääkilpides (75%) põhjavesi moodustab 24% varudest. Mage vesi on väga vajalik joomiseks ja pesemiseks. 35% maailma rahvastikust ei saa ennast vees pesta ja 15% ei saa puhast vett kasutada. Indias, Hiinas ja Indoneesias sureb palju inimesi reostunud veega seotud haiguste tõttu (kõhulahtisus, kollatõbi).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


