Veeressursid Maal
Kus leidub vett? Vesi asub maakeral õhus veeauruna, maailmameres ja maismaal siseveena, kokku on seda 1,4 miljardit kuupkilomeetrit. Vesi on pidevas liikumises ja võib muutuda vedelaks, tahkeks ja gaasiliseks.
Poolustel ja mägedes muutub vesi jääks ja lumeks. Päike sunnib vett ringlema, muutuma auruks ja sademeteks. Samad veemolekulid, mis olid maakera ürgjõgedes asuvad ringluses praegugi.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Õpime tähti. D-täht
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Растворы
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
8. klassi matemaatika teooriavideod
Õpime tähti. U-täht
Õpime värve!
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Õpime tähti. G-täht
Kirjalik lahutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1
Aatomid ja molekulid
Õpime tähti. V-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Väike veeringe: ookean-atmosfäär-ookean, maailmamerest aurunud vesi sajab sinna tagasi, 90%. Suur veeringe: ookean-atmosfäär-maismaa-ookean, 10% aurunud veest. Viimsest 1/3 voolab ookeani tagasi, ülejäänud aurub, satub taimedesse-loomadesse või imbub pinnasesse. Vaata lisaks: Voolava_vee_tegevus.
Kui suurt osa veest inimesed kasutavad? Enamus veest on soolane, ~97%; magedat vett on < 3%. Suurimad mageda vee varud on pooluste jääkilpides (75%) põhjavesi moodustab 24% varudest. Mage vesi on väga vajalik joomiseks ja pesemiseks. 35% maailma rahvastikust ei saa ennast vees pesta ja 15% ei saa puhast vett kasutada. Indias, Hiinas ja Indoneesias sureb palju inimesi reostunud veega seotud haiguste tõttu (kõhulahtisus, kollatõbi).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


