Vahemeres asuva saare nimi on Vulcano, seal tegutsev vulkaan  on andnud nimetuse kõigile koonusekujulistele tulemägedele. Meie maakeral on üle 1000 tegutseva vulkaani, neid leidub laamade servades, ookeanide põhja keskmäestikes, laamade kokkupõrkealadel.

Vahevöös sulavad kivimid osaliselt üles ning moodustub vedel voolav mass – magma. Kui suure rõhu all kivimikihid järele annavad, siis voolab või purskab magma välja, moodustub laava. Vulkaanipurskega kaasnevad tuhapilved, gaasid ja kivipommid ning tugev heli.

Vulkaanid saab tegevuse järgi jagada aktiivseteks, passiivseteks ja kustunuteks.

Kuju ja laava koostise järgi on olemas kiht- ja kilpvulkaanid.

Näiteks paksu ja kiiresti tarduva laava tõttu moodustuvad kõrge kuhikuga ja kihtidest koosnevad vulkaanid, nagu Vesuuv Vahemere ääres,

Vesuuv

Fuji Jaapanis.

Fuji

Kui laava on vedel, siis voolib see pikkamööda ja valgub laiali, moodustub kilpvulkaan, nagu Islandi vulkaanid, nt Eyjafjallajökull

Eyjafjallajökull

Vulkaanide läheduses esineb ka kuumaveeallikaid ning geisreid, mis perioodiliselt purskavad kuuma vett, nt Vana Ustav Yellowstone`i rahvuspargis.

https://www.youtube.com/watch?v=rVBn8R4qzYQ

Laava vs. Monster energiajook: