VULKAANID
Vahemeres asuva saare nimi on Vulcano, seal tegutsev vulkaan on andnud nimetuse kõigile koonusekujulistele tulemägedele. Meie maakeral on üle 1000 tegutseva vulkaani, neid leidub laamade servades, ookeanide põhja keskmäestikes, laamade kokkupõrkealadel.
Vahevöös sulavad kivimid osaliselt üles ning moodustub vedel voolav mass – magma. Kui suure rõhu all kivimikihid järele annavad, siis voolab või purskab magma välja, moodustub laava. Vulkaanipurskega kaasnevad tuhapilved, gaasid ja kivipommid ning tugev heli.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. N-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. Ä-täht.
Protsendid põhikooli matemaatikas
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. A-täht
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Väike protsendiamps
Harjuta eesti keelt A2-B1
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Ioonid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Vulkaanid saab tegevuse järgi jagada aktiivseteks, passiivseteks ja kustunuteks.
Kuju ja laava koostise järgi on olemas kiht- ja kilpvulkaanid.
Näiteks paksu ja kiiresti tarduva laava tõttu moodustuvad kõrge kuhikuga ja kihtidest koosnevad vulkaanid, nagu Vesuuv Vahemere ääres,
Fuji Jaapanis.
Kui laava on vedel, siis voolib see pikkamööda ja valgub laiali, moodustub kilpvulkaan, nagu Islandi vulkaanid, nt Eyjafjallajökull
Vulkaanide läheduses esineb ka kuumaveeallikaid ning geisreid, mis perioodiliselt purskavad kuuma vett, nt Vana Ustav Yellowstone`i rahvuspargis.
https://www.youtube.com/watch?v=rVBn8R4qzYQ
Laava vs. Monster energiajook:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!