VULKAANID
Vahemeres asuva saare nimi on Vulcano, seal tegutsev vulkaan on andnud nimetuse kõigile koonusekujulistele tulemägedele. Meie maakeral on üle 1000 tegutseva vulkaani, neid leidub laamade servades, ookeanide põhja keskmäestikes, laamade kokkupõrkealadel.
Vahevöös sulavad kivimid osaliselt üles ning moodustub vedel voolav mass – magma. Kui suure rõhu all kivimikihid järele annavad, siis voolab või purskab magma välja, moodustub laava. Vulkaanipurskega kaasnevad tuhapilved, gaasid ja kivipommid ning tugev heli.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Hariliku murru kordamine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
xy-koordinaatsüsteem
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Kirjalik lahutamine
Numbrilised seosed
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Vulkaanid saab tegevuse järgi jagada aktiivseteks, passiivseteks ja kustunuteks.
Kuju ja laava koostise järgi on olemas kiht- ja kilpvulkaanid.
Näiteks paksu ja kiiresti tarduva laava tõttu moodustuvad kõrge kuhikuga ja kihtidest koosnevad vulkaanid, nagu Vesuuv Vahemere ääres,
Vesuuv
Fuji Jaapanis.
Fuji
Kui laava on vedel, siis voolib see pikkamööda ja valgub laiali, moodustub kilpvulkaan, nagu Islandi vulkaanid, nt Eyjafjallajökull
Eyjafjallajökull
Vulkaanide läheduses esineb ka kuumaveeallikaid ning geisreid, mis perioodiliselt purskavad kuuma vett, nt Vana Ustav Yellowstone`i rahvuspargis.
Laava vs. Monster energiajook:
