MAAVÄRINAD
Laamade liikumisel tekivad kivimites suured pinged, siis kui maakoort surutakse kokku või venitatakse välja. Kivimite väga kiire liikumine maakoores põhjustab lõhede teket ja maakoore võnkumist. Seismiliste lainete teke ja edasiliikumine maakoores on maavärin.
Tavaliselt asub kivimite liikumine sügaval ja lained ei ulatu maapinnani. Maavärina koldest alguse saanud liikumine levib ringikujuliste lainetena ning põhjustab kolde kohal olevas keskmes ehk epitsentris kõige rohkem purustusi.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tutvus keemiaga
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Haridustreff 2023 loengud
Kell ja kellaaeg
Aatomid ja molekulid
I ja J-i õigekiri
Protsendid põhikooli matemaatikas
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
8. klassi matemaatika teooriavideod
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Väike protsendiamps
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Pilt: Kiwi_Lisa
Pilt: Angelo_Giordano
https://pixabay.com/
Maavärinaid toimub maakeral pidevalt, kokku üle 100 000 aastas. Ööpäevas võib maavärinaid olla kuni 300 tk. Enamus neist on väga nõrgad, neid me ei taju, kuid seismograafid märgivad need võnked üles graafikutena. Maavärinate võimsust hinnatakse Richteri skaala järgi mangituudides (vabanenud energia hulga järgi) ja pallides purustuste järgi (Mercalli skaala).
Kõige tugevamaid maavärinaid esineb hiigelsuure ringina Vaikse ookeani rannikualadel ja ka Indoneesias, Himaalajas ja Vahemere ääres. Ookeanide rannikul võivad maavärinad põhjustada hiidlaineid ehk tsunamisid, mille purustav jõud on suurem kui maakoore liikumine.
Maavärinad esinevad laamade äärealadel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!