Molekulaarjõud
Kui molekulid satuvad teineteisele piisavalt lähedale, hakkavad nende vahel mõjuma tõmbejõud. Tõmbejõudude tekkepõhjuseks on molekulide polaarsus – elektrilaengute ebaühtlane jaotumine molekulis.
Ehkki aatomid ja molekulid on tervikuna elektrilaenguta, on molekulides (ja aatomites) piirkondi, kus on ülekaalus elektronide negatiivne laeng, seetõttu peavad olema molekulides ka piirkonnad, kus on ülekaalus positiivne laeng.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. D-täht
Liitmine 10 piires
Häälikute pikkused
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Tundetarkus lastele. HIRM
Lahutamine 20 piires
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Protsendid põhikooli matemaatikas
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. V-täht
Segame värve!
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Ilmekaim näide on veemolekul (joonisel) – kus hapnikuaatom (ioon) kannab endas negatiivset laengut, vesinikuaatomid (ioonid) aga positiivset.
Loomulikult hakkavad teineteise lähedusse sattunud erinimelised laengud tõmbuma, samanimelised aga tõukuvad – veemolekulide vahel moodustuvad vesiniksidemed. Taoliste sidemete olemasolu ongi vee eriliste keemiliste ja füüsikaliste omaduste põhjustajaks. Vesiniksidemed tekivad ka vesiniku ühendites koos lämmastiku (-NH) ja fluoriga (-FH).
Molekulide vahel mõjuvaid jõudusid nimetatakse ka nende avastaja Johannes Diderik van der Waals’i auks van der Waals’i jõududeks.
Vahemaad, millest suuremate kauguste korral molekulaarseid jõudusid ei teki – van der Waals’i jõudude mõjuraadius – on erinevate molekulide jaoks erinev, kuid jääb tavapäraselt suurusjärku sadakond pikomeetrit (1pm=10-12m)
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!