Mõõtemääramatus on (väga) paljude mõõtmiste mõõtevigadest statistiliste meetoditega saadud suurus, mis iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku. Mõõte­mää­ra­matus on alati suurem kui mõõtmisega kaasnev mõõteviga. Seega, võttes arvesse mõõte­määra­ma­tust Δx ja mõõdetud väärtust x₀ , asub mõõdetava suuruse tegelik väärtus vahemikus

ehk

Tõenäosust, et ükski mõõteviga ei ületa konkreetset mõõtemääramatuse väärtust, nimetatakse mõõtemääramatuse usaldatavuseks ehk usaldusnivooks. Kui soovime, et usaldusnivoo oleks 100% see tähendab et ühelgi mõõtmisel tehtav viga ei ületaks määrmatust, peame valima mõõte­määra­matusele väga suure väärtuse. Tavaliselt esitatakse mõõtmised usaldusnivooga 68%, eriti suurt täpsust nõudvad mõõtmised aga usaldatavusega 95%.

Kui kordusmõõtmisi tehes saame kogu aeg veidi erinevaid tulemusi, mis varasematega täpselt kokku ei lange, on tegemist A-tüüpi määramatusega ehk juhusliku veaga. Juhusliku vea vähendamiseks tuleb mõõtmisi korrata võimalikult palju kordi.

Kui kordusmõõtmised annavad alati sama tulemuse, ei saa määramatust hinnata kordusmõõtmisi tehes. Sellisel juhul on tegemist B-tüüpi määramatusega ehk süstemaatilise veaga. B-tüüpi määramatus saadakse muudest allikatest pärineva info põhjal,  näiteks kasutades mõõteriista tootja poolt antud mõõteriista täpsuse hinnangut. Süstemaatilise vea vähendamiseks tuleb kasutada suurema täpsusklassiga mõõteriistu.