Mõõteviga
Mõõteveaks nimetatakse mõõteväärtuse ja mõõdetud suuruse tõelise väärtuse vahet. Mida väiksem on mõõteviga, seda täpsem on mõõtmine. Kuna me ei saa põhimõtteliselt kunagi teada mõõdetava suuruse tegelikku väärtust, ei saa me kunagi teada ka tegelikku mõõteviga. Mõõteviga leitakse valemist:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. D-täht
Liitmine 10 piires
Häälikute pikkused
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Tundetarkus lastele. HIRM
Lahutamine 20 piires
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Protsendid põhikooli matemaatikas
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. V-täht
Segame värve!
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
kus δx – mõõteviga, x – suuruse tõeline väärtus, x0 – mõõdetud väärtus
Mõõteveal on kolm võimalikku allikat: (1) mõõteriist – skaalast tulenevad (skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega), anduritest tulenevad – andurid on muutlikud näit. vedru väsib, temperatuur mõjub; ümardamisest tulenevad – numbrilises riistas toimub näidu ümardamine jpm; (2) mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine, parallaks – objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu), häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus); lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante); metoodiline viga (valitud meetodi ebatäiuslikkus või arvutusvalemi ligikaudsus) jms ning (3) mõõdetav objekt ise paratamatult muutub ka mõõdetav objekt aja jooksul ise (soojuspaisumine, vee aurustumine või kondenseerumine, jms).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!