Kõik meeleelundid on närvisüsteemi osad. Erinevatel meeleelunditel on erineva ehitusega närvirakud (ehk neuronid) – ühed tajuvad temperatuuri muutust, teised valgust, kolmandad survet, neljandad mingit konkreetset maitset jne. Ometi on vaatamata jätkete pikkusele ja teistele erinevustele kõikidel närvirakkudel järgmised tunnused:

Neuron

•       närvirakk (ehk neuron või neurotsüüt) on neurohormoone tootev närvikoerakk

•       närvirakk võtab vastu elektrilisi signaale ehk närviimpulsse, muundab neid ning kannab edasi

•       närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha (ehk soom ehk perikaarüon)

•       närviraku on lühikesed jätked (ehk dendriidid), mis kannavad impulsse rakukeha suunas

•       närvirakul on enamasti üks pikk jätke ehk neuriit (ehk akson), mis kannab signaale rakust välja

•       närviraku keha on väga väike, läbimõõdult valdavalt 7…8 µm, ajukoores kuni 100 µm

•       neuriidi läbimõõt on 0,1…2,0 µm, aga pikkus mõnes mikromeetrist kuni 1,5 meetrini

•       aksonit ümbritsevad tugirakud (ehk Schwanni rakud), mis moodustavad müeliintupe

•       akson koos seda ümbritsevate tugurakkudega moodustavad närvikiu

Fotosid närvirakkudest: