NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. Ö-täht
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Tutvus keemiaga
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Õpime tähti. T-täht
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Õpime tähti. Ü-täht
Ruumilised kujundid
xy-koordinaatsüsteem
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!