Palatalisatsioon
PALATALISATSIOON on kaashääliku peenendus ja seda esineb nii eesti kui ka vene keeles.
Kui eesti keeles palataliseerub vaid konsonant (kaashäälik): t, l, n, s ja seda vaid i ja j ees
(nimi, väljak, palli, vanni),
siis vene keeles on see nähtus laialdasem: 15 konsonanti võivad esineda nii palataliseeritult kui ka palataliseerimata. Sellised kaashäälikud on: б, п, в, ф, г, к, д, т, л, м, н, р, с, з, х. Häälikud ч ja щ on tavaliselt palataliseeritult ehk siis peenendatult, aga ж, ш ja ц on palataliseerimata (teisisõnu tugevad ehk mittepeenendatud).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. V-täht
Ионы
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Tundetarkus lastele. KURBUS
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Tasandilised kujundid
Funktsioonid ja nende graafikud
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Õpime tähti. R-täht
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Eesti keeles muudab sõna palatalisatsioon tihti sõna leksikaalset tähendust.
Näiteks:
- hall – halla (härmatis) : hall – halli (värv)
- palk – palga (rahaline töötasu) : palk – palgi (ehituses puumaterjal)
- õlg – õla (anatoomia) : õlg – õle (nt katusematerjal, õlekubu)
Ka vene keeles võib kaashääliku peenendus vahel muuta sõna tähendust:
1) ел – ель (sõi – kuusk)
2) мел – мель (kriit – madalik)
3) полка – полька (riiul – tants)
4) мал – мял (väike – mudis)
5) вол – вёл (härg – juhatas, viis sisse)
HELILINE JA HELITU
Vene keeles moodustavad helilise-helitu paari järgmised häälikud:
- к – г / кот – год
- т – д / тот – дом
- п – б / поп – боб
- с – з / сам – здесь
- ф – в / фантик – вода
- ш – ж / нож – рожь
1) Sõna lõpus hääldatakse helilised kaashäälikud helitutena:
- дуб /дуп/ – tamm
- кровь /крофь/ – veri
- зуб /зуп/ – hammas
2) Helilised häälikud helitute ees tuhmistuvad ja need hääldatakse helitult:
- трубка /трупка/ – piip
- сказка /скаска/ – muinasjutt
- соседка /сосетка/ – naabrinna
- выставка /выстафка/ – näitus
3) Helitud häälikud heliliste ees hääldatakse heliliselt:
- сделать /зделать/ – tegema/ära tegema
- вокзал /вогзал/ – jaam
4) Tähed с ja з, kui nad kirjutatakse ш ja ж ette, hääldatakse nagu topelttähte ШШ:
- бесшумно /бешшумно/ (без шума) – hääletult, vaikselt, kärata
- сжечь /жжечь/ – ära põletama
5) Tähed с, з, ж enne ч loetakse nagu ЩЩ:
- грузчик /грущщик/ – laadija
- мужчина /мущщина/ – meesterahvas
6) Tähed т ja д enne ч loetakse nagu ЧЧ:
- лётчик /лёччик/ – lendur
- разведчик /развеччик/ – luuraja
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
