Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel
Rahvusvahelised organisatsioonid NAFO – Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon reguleerivad ning kontrollivad püügipiirkondi ja püügikvoote. NEAFC – Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, kehtestab kvoote merilutsule, moivale. IBSFC – Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon piirab kilu ja tursa ning lõhe püügimahtu, räime püüki Liivi lahes. Kehtestatakse nõudeid püünistele, kalade alammõõtudele, mõnedele liikidele ka püügikeeld ja reeglid territoriaalvetes toimuvale kalapüügile.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Häälikute pikkused
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Tutvus keemiaga
Kirjalik lahutamine
Õpime tähti. F-täht
Õpime tähti. Ü-täht
Väike protsendiamps
Õpime tähti. Ä-täht.
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahused
Ioonid
Tundetarkus lastele. VIHA
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Genfi konventsioon kehtib alates 1958.a., territoriaalvetes (3 meremiili) on kalapüügiõigus ainult kaldariigil (leo lisaks: Geneva Conventions). ÜRO laiendas mereõiguse konventsiooniga seda ala 12 meremiilini 1982.a. Praegu on võimalik kehtestada majandusvöönd, mis võib kaldast ulatuda kuni 200 meremiilini ehk 370 km. See on kasulik kalavarude säilimiseks, sest iga riik saab ise kehtestada väljapüügimahud kalaliikide kaupa.
1986.aastal keelas Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon – IWC vaalade tööndusliku küttimise, ainult teaduslikel eesmärkidel võib seda teha. Jaapan ja Norra siiski kütivad vaalu põhjendades seda toitumistraditsioonidega ja sellega, et vaalad söövad palju kala. Vaalade kaitseks on loodud kaks kaitseala India ookeanis ja Antarktika ümbruses.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!